ETF ehk exchange traded funds näol on tegemiseks investeerimisfondidega, mis on börsil noteeritud ning vabalt kaubeldavad.
ETF’id ehk börsil kaubeldav fond
Need fondid võivad koosneda erinevatest varaklassidest. Headeks näideteks on võlakirjad, toorained ja aktsiad.
ETF i näol on tegemist kindlate aktsiate või siis ka muude varade kogumiga. Aga ka muid varasid saab ETF ide abil soetada börsil samal moel nagu tavalisi aktsiaid. Just tänu sellele on ETF äärmiselt atraktiivne võimalus. Börsil kaubeldav fond on kutsuv nii algajatele kui kogenud investoritele.
Alusta raha teenida investeerides koos maakleriga Etoro
Miks tegeleda ETF ostmise ja müümisega?
ETF idesse investeerimist tasub igal juhul kaaluda. Neil on omajagu eeliseid.
Võrreldes aktsiatega, on kogu ETF ostu- ja müügiprotsess sama lihtne, kui aktsiate ostmine ja müümine.
ETF id on heaks võimaluseks, kuidas luua investeerimisportfell, mis on piisavalt hajutatud. Lisaks toimub protsess ka meeldivalt kiiresti ehk sa ei pea liiga kaua ootama, et omandada parajalt hajutatud investeerimisportfell. Mitmekesine portfell on iga hea investori tunnuseks.
Ja muidugi on hea mõte mõelda ka sellele, kui palju sa pead tehinguid tehes tasu maksma. Soetades ETF e, tehingutasud lõppkokkuvõttes tunduvalt soodsamad, kui võrrelda summadega, mida sa maksaksid siis, kui ostaksid täpselt samu aktsiaid, ent mitte ETF kujul, vaid fondidest ükshaaval.
Kuna ETF id on investeerimisfondid, vabastab see ka sind kohustusest kõikide ettevõtete käekäiku eraldi järgida. Pigem on sul vaja valida valdkond ning jälgida fondide toimetulekut. See aga säästab oluliselt aega ja energiat.
Mis on ETF idega kauplemise riskid?
Nagu alati, on investeerimismaailmas tegutsedes riskid, millega pea arvestama ja mida ei saa lihtsalt unustada või kahe silma vahele jätta. Sama kehtib ka siis, kui sinu kaubeldavateks varaklassideks on ETF id.
Riskid, millega on vaja arvestada, on järgmised: tururisk, intressimäära risk ning valuutarisk.
Kõige tähtsam on hoida end kursis sellega, mis on kõik ETF e võimalikud riskid ja riske ka järjepidevalt hinnata.
Kuidas alustada?
Nüüd, kui on selgeks saanud ETF ide põhiolemus, siis järgmiseks küsimuseks on muidugi see, et kuidas aga siis alustada?
Investeerimisega alustamiseks on tarvis väärtpaberikontot. Lisaks võib avada ka investeerimiskonto, mis võimaldab tulumaksukohustust edasi lükata.
Väärtpaberikonto
Väärtpaberikonto on vajalik selleks, et just seal hoida investeeringuid ning nende hulgas ka ETF e. Ilma väärtpaberikontota ei ole sul võimalik sellesse varaklassi investeerida.
Lisaks pakub väärtpaberikonto ka võimalust väärtpaberiülekannete tegemiseks, sh on võimalik väärtpaberite vastuvõtmine nii pereliikmetelt kui kolmandatelt isikutelt.
Mõned pangad pakuvad ka võimalust hoida portfelli oma väärtpaberikontol tasuta, kuigi tihtipeale on tingimuseks see, et portfelli koguväärtus peab jääma alla teatud summa.
Investeerimiskonto
Investeerimiskonto on arvelduskonto alaliik, kuhu kantakse raha selleks, et teha finantsinvesteeringuid.
Investeerimiskontot kasutades pääsed sa kohustusest pärast iga müügitehingut arvestada välja tuli või kulu. Samamoodi ei pea pead vaevama tulu deklareerimise ega tulumaksu tasumise pärast.
Iga-aastase tuludeklaratsiooni täitminegi muutub kordades lihtsamaks, sest investeerimiskonto raport koostatakse internetipangas vaid mõne liigutusega ning seejärel saab raporti mugavalt otse Maksu- ja Tolliameteile saata.
Investeerimiskonto kasutamine ning ka tegemine on tasuta!
Maksumaailm
Valides ETF idesse investeerimise, peab arvestama ka sellega, et on vaja ise makse deklareerida ning ka vajalikke makse tasuda. Maksustamise lihtsustamiseks on seejuures heaks mõtteks investeerimiskonto tegemine, nagu ülal mainitud.
ETF ajalugu
ETF id jõudsid toodetena turule 1993. aastal. Selle sümboliks on SPY või siis ka Spiders.
Tänapäeval on USA börsidel ligi 1000 ETF i võimalust ning ETF idesse on investeeritud ligi 1 triljon dollarit!
Miks valida ETF?
Artikli alguses sai mainitud, et ETF i investeerides on võimalik säästa aega, sest sa ei pea enam muretsema selle üle, et viia end kurssi iga ettevõtte ajaloo, tulevikuplaanide, majandusaastate aruannete ja kõige muuga.
Muidugi, meil kõigil on unistus ju, et me võidaksime lotoga mitu miljonit. Või aktsiaturu raames, et leida see järgmine ettevõtte, kellest saab uus Amazon või uus Apple. Tuletame meelde, et Amazoni börsiletuleku alguses oleks võinud kõikidel võimalus investeerida. Otsustades investeerida 1997. aastal Amazoni aktsiatesse 1000 dollarit, oleks see 1000 dollarit 2018. aastaks kerkinud ligikaudu 1 362 000 dollarini! Milline kasv! Ja kindlasti midagi, mida kõik soovivad.
Reaalsus on aga kahjuks ka see, et ilma väga spetsiifiliste teadmisteta ning ka üksjagu õnneta ei ole võimalik seda otsust just sedavõrd lihtsalt teha. Rääkimata sellest, et peab olema ka oskus oodata ja oma aktsiad täpselt õigel hetkel maha müüa. Milline pettumus, kui sa müüd oma aktsiad maha ning vaid mõned nädalad hiljem kerkib selle hind kõrgemale, kui oskasid unistada.
Ehk et selle ühe ja õige otsimise asemel, on targem variant investeerida ETF i maailma ehk börsil kaubeldavatesse fondidesse.
Kuidas ja millal ETF e müüakse?
Täpselt nagu börsil noteeritud aktsiatega, toimub ETF ostmine ning müümine samamoodi börsi lahtiolekuaegadel. Kauplemine toimub reaalajas ning võrreldes teiste variantidega, on ETF haldustasud võrdlemisi väikesed. Osaliselt seetõttu on ETF id jõudnud sinnani, kus need on hakanud välja vahetama klassikalisi investeerimisfonde.
Börsil on näha ETF i sümbol ja päevasisene hind. Küll võib aga juhtuda, et saadaolevate osakute arv võib iga päev muutuda, kuna kas lisandub uusi osakuid või ostetakse olemasolevaid tagasi.
ETF i turuhind on alati kooskõlas selle alusvaraks olevate väärtpaberitega, mis omakorda sõltub sellest, milline on ETF i suutlikkus osakuid nii emiteerida kui ka tagasi osta.
ETF hind tuleneb alusvara väärtusest!
Aga kuidas valida parim ETF?
Algajale investorile võib ETF idega tegelemine tunduda üle mõistuse keeruline. Peamiseks küsimuseks on tavaliselt see, et kuidas teada, millist ETF d osta?
Maailma üks parimaid investoreid, Warren Buffett, on alati soovitanud valida laiapõhjalisi indekseid. Ja seejärel nendesse tasapisi investeerida. Ei ole vaja koheselt panna kogu oma raha ühte kohta, vaid soovitus ongi teha tasapisi ning regulaarselt.
Heade laiapõhjaliste indeksitena võib välja tuua Vanguardi ja S&P 500. Mõlemal on hulganisti fänne ning mõlema soetamist tasub kindlasti kaaluda. S&P 500 indeksisse on kogutud USA 500 kõige suuremate firmade aktsiad.
ETF id on teatud riikides ka võimaluseks, et vältida lühiajalist kapitalitulu maksustamist. See kehtib küll ainult teatud seadusandlustes, see omakorda põhjuseks, miks on vaja viia end kurssi sellega, mida sinu riigi seadused ette näevad ja milleks need sind kohustavad.
Just stabiilse ning ka kõrgema tootlusega ETF ide olemasolu on põhjuseks, miks aina enam inimesi otsustavad uurida ETF idesse investeerimist ja viivad selle mõtte ka ellu.
S&P 500
S&P 500 indeks pakub tavaliselt 10% aastaintressi. Paljude jaoks on S&P 500 täiesti piisav, ent on ka investoreid, kes soovivad portfelli mitmekesistada. Samal ajal on aga ka investoreid, kes eelistavad sukelduda täpsemalt mingisse kindlasse sektorisse. Tänapäevasel ajal on kõige populaarsem valik näiteks tehnoloogiasektor.
Nasdaq 100
Olemas on Nasdaq 100 indeks, mis järgib Nasdaq börsi 100 suurimat tehnoloogiaaktsiat, ning mis on pakkunud ka 25% kõrgemat aastatootlust!
Vanguard
Vanguard on USA ja tegelikult üks maailma paremaid valikuid, et ETFiga alustada. Nende hallatavate varade maht ulatub enam kui 800 miljardi dollarini! Keskmine tootlus viimase kümne aasta jooksul on olnud 5,1%, ent viimase paari aasta jooksul on see tublisti kasvanud.
Vanguardis on ligi 4000 erinevat aktsiat. Keskmine turukapitalisatsioon on 28,5 miljardit dollarit. Välja tasub tuua Vanguardi kõige esinduslikumate firmade aktsiad:
Novartis
Nestle
Royal Dutch Shell
Samsung Electronics
Roche Holding
ETF tüübid
ETF ei ole alati üks ja sama asi. Tegelikult saab ETF jagada mitmeks erinevaks tüübiks, mida on hea teada selleks, et jällegi teada, kuidas ja kus orienteeruda.
Riigispetsiifilised ETF id
Nende abil on võimalik pääseda ligi ka neile aktsiaturgudele, mis muidu jääksid kättesaamatuks. See tähendab, et enda investeerimisega võib avastada tervet maailma! Ehk kui tahad siseneda Taiwani, Austraalia või Tšiili aktsiaturule, siis tänu ETF ile on need võimalused olemas.
Toorainespetsiifilised ETF id
Erinevad toorained on midagi, mis panevad tõesti terve maailma majanduse käima. Ühe või teise tooraine kadu võib tähendada seda, et meie majandus mitte lihtsalt ei aeglustuks, vaid kukuks kokku! Seetõttu on need tähtsal kohal ka ETF investeerimismaailmas. Toorainespetsiifiliselt on võimalik saada ligipääs terve maailma metallide- ja kaevandusturule aga ka teistele tooraineturgudele. See tähendab, et ei ole jälle vaja kulutada aega ühe või teise kindla metalli või ettevõtte valimisele.
Sektorispetsiifilised ETF id
See lubab valida jälle kindla sektori. Mõnes mõttes võib ju öelda, et ka tooraine ETF id saab lugeda sektorispetsiifiliseks. Või siis näiteks kinnisvara maailm!
Indeksispetsiifilised ETF id
Neid oleme juba ülalpool korduvalt maininud. Tegu on kindla indeksiga, millesse saab investeerida ja nendest on siis tuntumad S&P 500 ja Vanguard.
Kinnisvara
Kinnisvara ei saa kõrvale jätta, sest see pakub häid võimalusi. Valituks osutuv ETF võiks sisaldada nn REIT-i USA-d. REITi näol on tegemist üksusega, mis kas haldab või arendab kinnisvara, eesmärgiga teenida tulu. REIT ise jaguneb mitmeks – elamu-, tööstus-, äri- ning hüpoteeklaenud.
REITi reguleerib USA-s sealne väärtpaberi- ning börsikomisjon. Hispaanias aga sealset Socimisid riiklik väärtpaberituru komisjon.
Muud ETF tüübid
Ülal mainitud viis ETF varianti on kõigest mõned võimalused ja mis on tihtipeale kõige populaarsemad. Aga on ka palju rohkem ETF tüüpe ja variante! Uutele arenevatele turgudele keskendumine, võlakirjad ja valuutad ja ikka samas vaimus edasi.
Tehnoloogiasektor
Tehnoloogiasektor ETF väärib täiesti eraldi tähelepanu. Tegu on ühe sektoriga, mis on järjest arenemas ja kus peatumist ei ole veel niipea näha. Järjest tulevad turule uued ja uued lahendused ning ka oma igapäevaelus toetuma aina rohkem tehnoloogiasektorile.
Vaadates taaskord S&P 500 pakutavat, siis S&P 500 turukapitalisatsioonist on enam kui 20% just tehnoloogiasektori aktsiad.
Nagu eelnevalt mainitud, siis väga keeruline on valida järgmine suur täht nagu Amazon, Apple või Google. Selleks on vaja väga häid eelteadmisi aga ka õnne. Ja seetõttu võibki parem mõte olla sukelduda hoopis tehnoloogiasektori ETF ide maailma.
Tehnoloogiasektori ETF id
Vaatame neid sektori ETF sid nüüd natukene lähemalt ka, et oleks info, mida ja kuskilt otsida.
Technology Select SPDR Fund
Selle tähiseks on #XLK Tegu on tehnoloogiasektori ühe kõige populaarsema ETFiga. Sellest leiab 75 erinevat aktsiat, sh Apple, Facebook ja mitmed teised gigandid. Üks faktor, mida on hea meeles pidada, lausa 16% on Apple aktsiad. See tähendab, et kui see üks ettevõte on raskustes, mõjutab see kogu ETFi!
Tähiseks on #SOXX. Tegu on eelmisest veelgi spetsiifilisema fondiga. See keskendub üksnes ETF riistvarale ja seetõttu leiab sealt erinevaid kindla sektori ettevõtteid: Nvidia Corp ning Intel Corp on vaid paar näidet.
Kuhu veel investeerida?
Eriti just kõrgema inflatsiooniga keskkondades on väga levinud kulda ning hõbedasse investeerimine. Seejuures on tihtipeale hea mõte proovida leida need ETF id, millel on tagatiseks täiesti reaalne ja füüsiline kullafond. Headeks variantideks on SPDR ning ka iShares Gold Trust.
ETF ide valimine muudel põhjustel
Alati pole mõtet ega ka vajadust valida ETF sektori järgi. Vaadata võib ka muud.
Kasvavad ETF id
Kasvavate ETF ide valimine kutsub neid, kelle jaoks on oluline kiiresti kasvav müük, kasvavad omadused aga ka kõrge kulude-tulude suhe. See on heaks valikuks siis, kui sa oled kindel, et mingite indeksfondide või varate väärtus on lähitulevikus märkimisväärselt kasvamas. Sellisel moel on sul võimalik teha ost soodsama hinnaga, hinna kasvades see kasumiga edasi müüa ja teenida saavutatud vahelt.
Sellest huvitatutel tasub heita pilk järgmistele variantidele:
iShares Nasdaq Biotechnology ETF CFD, tähis IBB
Select Sector Technology SPDR Fund ETF CFD, tähis XLK
Selective Consumer discretionary SPDR fund ETF CFD, tähis XLY
Vanguard Growth ETF CFD, tähis VUG
Langevad turud
Võimalik on teenida ka langevatelt turgudelt! See tähendab seda et sul on ETF id juba ostetud ning sa paned need müüki, et müüa oma osalus ära enne, kui hind veelgi rohkem langeb. Siin peab aga olema kindel, et väärtus ka päriselt jätkab langemist! Kui müüdud ETF i väärtus hakkab hoopis tõusma, oled teinud halva otsuse ning jääd kahjumisse.
Dividendid ja ETF
Sobivaid lahendusi leiavad ka need kes soovivad just dividendide saamisele keskenduda. Dividendid on heaks võimaluseks, kuidas oma passiivset sissetulekut suurendada. Seejuures on tark tegu vaadata ja analüüsida seda, kuidas minevikus dividendide maksmine läks. Samas ei saa aga sellele täielikult toetuda. Ettevõttel on alati õigus ja võimalus muuta seda, kuidas ja millal nad dividende välja maksavad.
Samas jagunevad dividende maksvad ETF id omakorda veel kaheks. Üheks võimaluseks on ETF id, mis maksavad sulle dividendid otse välja. Teiseks võimaluseks on aga see, kus dividendid investeeritakse uuesti ja seejuures automaatselt, ehk sa ei saa reaalselt raha kätte.
Kuigi paljud eelistavad seda, et raha päriselt kätte saada, on ETF ide dividendid reeglina võrdlemisi väikesed. Seega võib parem valik olla kohene edasiinvesteerimine, et raha kasvaks.
Dividendihuvilistele on headeks ETFideks järgmised:
Schwab US Dividend Equity ETF CFD, tähis SCHD
PowerShares Preferred Portfolio ETF, CFD, tähis PGX
iShares FTSE 100 UCITS ETF, tähis ISF.L
SPDR S&P Dividend ETF CFD, tähis SDYUS
Tehnoloogiasektor ning tehisintellekt
Vaid mõned aastad tagasi oli tehisintellekt äärmiselt nišiteema, mis oli enamike jaoks sama realistlik, kui Marsile kolimine. Nüüdseks on tehisintellekti teema aga jõudsalt edasi arenenud, sellega ka kogu sektori populaarsus ning omakorda selle sektori ETF id.
Siin on hea mõte valida näiteks:
Select Sector Technology SPDR Fund ETF CFD, tähis XLK
PowerShares QQQ ETF CFD, tähis QQQ
Äärmiselt kõrge potentsiaal
On ka teisi sektoreid, millele ennustatakse märkimisväärset kasvupotentsiaali ning tänu sellele on muidugi ka lootus suureks teenimiseks!
VanEck Vectors Oil Services ETF CFD, tähis OIH
SPDR ETF CFD Financial Sector Selection Fund, tähis XLF
Schwab USA UU. Highly capitalized ETF CFD, tähis SCHV
iShares Global Energy ETF CFD, tähis IXC
Aga ETF asemel CFD valimine?
Tihtipeale tuleb jutuks ka see, et äkki tasub ETF investeerimine asendada CFD investeerimisega. Aga mis on vahe ning kas või millal võib see olla hea idee?
CFD ehk contracts for difference ehk hinnavaheleping on ETF ide kõrval üks teine populaarsemaid valikuid, et turgudel investeerida. Aga mille poolest siis see erinev ETF ist, millest oleme pikalt ja laialt praegu rääkinud?
CFD on võrdlemisi kõrge riskiga ning finantsvõimendusega toode. Nagu alati, võib kõrgem risk tähendada mitte vaid kõrgemat tulu, vaid ka ohtu suurteks kaotusteks. Aga kelle jaoks see on aktsepteeritav, siis tasub lähemalt uurida.
Nimelt on CFD näol tegemist lepinguga, mis sõlmitakse kaupleja ja maakleri vahel ning mida saab siis alusvara alusel kas osta või müüa. Eesmärgiks ja lootuseks on kasumlikkuse saavutamine, kui turg on muidugi selles õiges suunas liikunud.
Võrreldes ETF ida, siis CFDsid kasutatakse tihtipeale pigem lühema perioodi jooksul. Seetõttu on see hea valik, kui mõtted kalduvad pigem lühiajaliste strateegiate kasuks.
Asja mõjutab ka see, et finantsvõimendusega tootena toimub CDFiga kauplemine päevast päeva. Finantsvõimendus pakub võimalust saada sama kapitaliga tunduvalt suuremat kasu. Aga jällegi, finantsvõimendus tähendab küll võimalust korralikuks kasumiks, ent ka võimalust korralikuks kahjumiks.
CFC on hea mõte neile, kes eelistavad olla pigem aktiivsed, tegutseda marginaaliga ning mitte kogu positsiooni väärtuses. Passiivse investeeringu huvilistele on paremaks variandiks aga ETF, sest neil on olemas nii ostu- kui ka hooldusstrateegia.
ETF plussid
Üks parimaid võimalusi, et oma portfelli varaklasse mitmekesistada. Piisab ühest ostust, et sinu portfell sisaldaks erinevaid varasid ning sektoreid, mida muidu peaksid ükshaavalt kokku korjama,
Tänu mitmekesisusele on tegu ka ühe madalaim riskiga investeeringutega.
ETF kauplemine on põhimõtteliselt sama, mis aktsiatega kauplemine ehk see on lihtne! Tänu lihtsusele on ETF ligipääsetav ja hea valik ka neile, kes alles alustavad investeerimismaailmaga tutvumist ning kelle jaoks mitmed teised lahendused võivad tunduda liialt keerulised.
Võrreldes investeerimisfondidega, on ETF id reeglina ka soodsamad, kuna tegu on passiivse fondiga, mille kulud on lihtsalt madalamad.
ETF miinused
ETF ei tähenda ainult üht asja, vaid on koondnimetus ja selle all leidub tohutult palju erinevaid võimalusi ja variante. Seetõttu peab vaatama hoolega, milliseid ETFe sa valid. Samamoodi võid ju jääda kinni valikutesse, mis on kõik täiesti ühes valdkonnas, ehk sa siiski ei mitmekesista oma portgelli mingil moel.
Tegu on pikaajalise investeeringuga. Kuna ETF ide hind kõigub ka päeva jooksul, võib kogenematu investor suure hirmuga koheselt soetatu maha müüa! Seega ei ole tegu hea valikuga, kui tahad pigem lühiajalisi investeeringuid.
Otse aktsiate ostmine on reeglina odavam, kui ETF ide ostmine. Seega, kui sul on mõni kindel aktsia, millesse tahad kohe kindlasti investeerida, on parem mõte soetada see aktsia otse, kui et otsida ja uurida, milline ETF sisaldab sama aktsiat.
Dividende maksavad ETF id on siiski madalama dividenditootlusega, kui otsesed aktsiad. See tuleneb kasvõi puhtalt seetõttu, et riskid on madalamad. Madalamate riskidega kaasnebki aga ka madalam tootlus.
Kuidas oma riske vähendada?
On täiesti loomulik soovida, et riskid oleksid madalad. See on eriti loogiline siis, kui alles alustad valdkonna avastamist. Ja õnneks on võimalusi, kuidas oma riske vähendada.
Esiteks muidugi mitmekülgne portfell. Seejuures jälgida siis seda, et raha jaguneks erinevate varaliikide ning erinevate valdkondade ettevõtete vahel.
Teiseks õpi ära stop loss funktsiooni kasutamine. See on eriti oluline neile, kes investeerivad lühiajaliselt. Kui ETF peaks järsult kukkuma, on sul võimalus kahjusid vähendada ning ei jää kogu investeeringust ilma.
Kolmandaks sobivad ETF id paremini neile, kes mängivad pikaajalist mängu. See on jälle riskide vähendamine, kui arvestad juba alustades sellega, et investeering on planeeritud pikaajaliseks lähenemiseks.
Neljandaks omanda põhiteadmised ETF kohta enne, kui alustad investeerimist. Mitmed ideed ja mõtted, mis tunduvad loogilised või turvalised, ei pruugi investeerimismaailmas seda üldse olla. Võtte kasvõi pisut aega, et tõeliselt ennast asjaga kurssi viia, võid vältida valusaid vigu.
Ja seejuures ei ole ükski otsus kivisse raiutud. Kui riskitaluvus kasvab, on võimalik jälle oma otsuseid muuta ning seeläbi suurendada ka lootust suuremaks kasumiks.
Kokkuvõtteks
Asja saab kokku võtta ka selliselt, et kui sa soetad endale ettevõtte A aktsiad, siis sõltub su investeeringu kahjum või kasum selle ühe ettevõtte käekäigust. Aga kui sa valid EFT fondi ABC, kuhu on koondatud 1000 ettevõtte aktsiad igalt poolt üle maailma, mõjutab su investeeringut kõigi nende ettevõtete käekäik. Võib juhtuda, et kui ühel ettevõttel läheb halvasti, siis teisel läheb hoopis hästi! See tähendab, et säilib suurem stabiilsus. Ühe firma halb majandustulemus ei vii sind pankrotti!
Euroopa börsidel on seejuures heaks ideeks eurodes kauplemine. Miks aga nii?
Esiteks pääsed sa täiendavatest kuludest, mis kaasnevad valuutavahetusega. See tähendab, et sul on võimalik investeerida kogu summa, mitte ei pea osa sellest teatud kuludeks kõrvale panema. Vahetuskurss, mida pakutakse just väikeinvestorile, võib ulatuda kuni 2%!
Kuna ETF haldusfirmadele kehtivad hoopis teised, tihtipeale soodsamad tingimused, ka välisturgudel ja teises valuutas toimetamiseks, ongi parem variant lasta see peidetud kulu kanda just neil.
Kui oled jõudnud teksti lõppu, siis igal juhul tubli töö! Loodetavasti said hea ülevaate sellest, mis on ETF ning kui varem ei teadnud midagi, siis nüüd on vähemalt olemas algteadmised, mille najal edasi uurida ning asi endale veelgi selgemaks teha.
Alustama ei pea seejuures kindlasti tuhandete eurodega. Väga hea mõte on alustada tasapisi – ka mõnesaja või lausa mõnekümne euroga. Selliselt saad alustada samm sammus ning järjepidevalt õppida nii oma kogemustest kui ka uue infoga tutvudes.
Seejuures on äärmiselt oluline ka järjepidevus. Kui investeerid iga kuu 25 eurot, on lõpptulemus palju parem, kui koguda ja oodata kuni sul on näiteks 1000 eurot ja seejärel seda korraga investeerida. Väikeste summadega alustades ei ole ka probleemi, kui teed halva otsuse ja investeeringu väärtus langeb. Kui aga oled investeerinud 1000 eurot ja see siis kopsti langeb, on tunne hoopis teine ning hullem. Palju turvalisem on ju kaotada 5 eurot, kui et 500 eurot.
Ja samamoodi tasub mõelda pikemalt plaanile ning kavale. Pole mingit kasu, kui sa investeerid hooga paarsada eurot ning seejärel, kui tulevad esimesed langused, võtad kohe raha välja, eesmärgiks oma kaotusi minimaliseerida. Selle asemel on tõenäoliselt parem idee oma raha lihtsalt jätta sinna ning vaadata, kuidas ja mis toimub ning ehk langus peatub ja investeering hakkab hoopis uuesti kasvama!
Indeksfondid ei sõltu fondijuhist.
Kinnised fondid sõltuvad fondijuhist, sh ka investeeringud ning need fondid maksavad ka iga kvartal dividende.
