Õppelaen – mida sa peaksid teadma

Me kõik oleme kuulnud õuduslugusid sellest, kuidas näiteks USAs võivad bakalaureusekraadi omandamisega kaasneda kümnetesse ning isegi sadadesse tuhandetesse ulatuvad võlad. Õnneks on Eestis hariduse omandamine tasuta ja seda kõikidel astmetel: algharidus, põhiharidus, keskharidus, kutseharidus ning kõrgharidus (sh bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraad). Kuigi õppimise eest ei tule ülikoolile maksta, ei tähenda see, seda et õppimisega ei kaasne mingeid kulusid. Vaja on maksta nii elukoha, toidu, transpordi kui ka teiste õppimisega kaasnevate kulude eest. Meie arvates pakub Credit24.ee parimaid hindu.

Kuidas katta elamiskulud?

Siinkohal tulebki appi riiklik iga aastaselt taotletav õppelaen. Laenu taotledes on võimalik valida, et soovid järgmise aasta laenusummat automaatselt oma kontole. Selle valiku tegemist tasuks aga vältida. Tõsi, see on mugav ja lihtne, aga laenuraha on vaja ühel hetkel tagasi maksta. Võrreldes mitmete teiste laenudega on õppelaen kerge saada ja madala intressiga, ent laen on laen. Ära võta uue aasta õppelaenu uisapäisa.

Taotle laenu!

Testi

Taotle laenu!

Testi

Taotle laenu!

Testi

Taotle laenu!

Testi

Taotle laenu!

Testi

Kui õppeaasta algus hakkab lähemale jõudma, vaata üle oma kulud ja tulud. Kui need numbrid on paika pandud, on sul olemas selgem pilt sellest, kas õppelaen on päriselt ikka vajalik ning mis summas. Kui aga oled juba valinud automaatse kande, ei tähenda see, et enam ei saa oma meelt muuta. Vaja on lihtsalt pangale avaldus kirjutada. Reeglina tuleb seda teha septembri paari esimese nädalaga, ent kontrolli oma pangast täpne kuupäev üle.

Miks valida õppelaen?

Õppelaen tuleks võtta eesmärgiga aidata katta erinevaid hariduse omandamisega kaasnevaid kulusid. Õppelaenu saab kasutada nii kutsehariduse kui kõrghariduse maailmas. Erinevad kulud, mida saab katta:

  • õppemaks (kui on vaja seda tasuda)
  • õpikute ning teiste õppevahendite (sh sülearvuti, kaustikud, printer jm) ostmine
  • elamiskulude katmine (ühiselamukoht, korteri/toa üürimine, kommunaalkulud)
  • transpordikulude katmine (nt kui elad ülikoolist kaugemal)

Õppelaen ei ole õppetoetus! Õppetoetus on riigipoolne toetus, mida saab, kui vastad teatud tingimustele. Õppelaen on laen, mis on vaja tagasi maksta.

Õppelaen on taotletav 1. juunini ehk sa ei pea septembri esimestel nädalatel panka tormama. Kui vajadus tekib alles keset õppeaastat või isegi õppeaasta lõpus, saad seda just siis ka taotleda.

Millele mõelda enne, kui sõlmid õppelaenu lepingu?

  • Õppelaen on laen nagu iga teine
  • Õppelaen tähendab, et sul on nüüd kohustus nii panga kui ka käendajate ees
  • Veendu selles, et sa tead, millised on sinu kohustused
  • Tee selgeks kõik lepingu tingimused (sh millal pead alustama tagasimaksmist, mis on maksepuhkuse tingimused jm)
  • Tee endale selgeks ka intressi maksmise kohustus

Õppelaenu tagasimaksmine

Õppelaen on vaja tagasi maksta ning reeglina tuleb seda alustada teatud perioodi jooksul, kui oled ülikooli lõpetanud. Samal ajal tuleb aga mõelda ka sellele, mis on võimalused ja mida sa teeksid siis, kui sa otsustud mingil põhjusel õpingud katkestada, minna akadeemilisele puhkusele või vahetada ülikooli.

Aegajalt pakutakse koos õppelaenu lepingu sõlmimisega ka auhindu või erinevaid soodustusi. Kuigi need võivad tunduda ihaldusväärsed ja kasulikud, siis puhtalt nende boonuste pärast ei tasu tormata õppelaenu võtma. Tee esmalt endale selgeks, kas õppelaen on üldse vajalik. Võta aega lepingu tingimustega tutvumiseks.

Kui sa võtaksid õppelaenu ka ilma boonusteta, võid kaaluda boonuste kasuks otsustamist.

Õppelaen ja käendajad

Kuigi õppelaenu saada on võrdlemisi lihtne, ei piisa ainult soovist. Reeglina on õppelaenu võtjal vaja:

  • kahe eraisiku käendust

VÕI

  • Eestis asuva kinnisvara tagatist

Käendajad saavad olla isikud, kelle viimase kuue kuu regulaarne netosissetulek on minimaalselt võrdne Eesti miinimumpalgaga.

Nõuded, mida käendajatele esitatakse, võivad pangati erineda. Ehk kui üks pank ei ole nõus õppelaenu andma, tasub minna ja uurida ka teistest pankadest. Käendajatele esitatud sissetuleku nõue ei ole sedavõrd kõrge nagu mitmete teiste laenude korral. See annab ka mõningaid eeliseid. Tihtipeale kasutatakse käendajateks vanemaid, ent kui mingil põhjusel pole see võimalik, võib käendajaks sobida ka mõni sõber, kes käib juba täiskohaga tööl. Juhul kui õppelaenu taotleb isik, kes on noorem, kui 18 aastat, siis neil on vajalik ka vanemate või siis seadusliku esindaja kirjalik nõusolek.

Korraga saab õppelaenu võtta vaid ühest pangast, ent kui tekib vajadus, saab õppelaenu ilma probleemideta ühest pangast teise liigutada.

Kui suur on õppelaen?

Õppelaenu maksimaalmäär muutub igal aastal. 2018/2019 aastal oli maksimumsummaks näiteks 2000 eurot. Kuna õppelaenu võib saada igal haridustasemel ning -astmel üks kord õppeaasta jooksul, võib kogusumma märkimisväärselt kasvada. Juhul kui õpingud kestavad üheksast kuust vähem, on õppelaenu maksimaalseks taotlussummaks pool õppelaenust.

Oletame et sa läbid bakalaureuseõppe nominaalajaga ehk kolme aastaga ning oled igal aastal ka õppelaenu võtnud. See tähendab, et lõpetamise järgselt on sul vaja tagasi maksta 6000 eurot laenu pluss intressid. Kui raha läks asja ette, on see kindlasti väärt. Kui aga oled laenuraha kulutanud tühjale-tähjale, soovid tõenäoliselt, et saaksid oma elu laenuvabalt alustada.

Õppelaenu olemasolu võetakse arvesse ka siis, kui sa soovid taotleda näiteks eluasemelaenu või olla ise kellelegi käendajaks.

Ära unusta, et õppelaenu ei pea võtma maksimumsummat! Kui sa tead, et saaksid hakkama näiteks 500 euroga, siis laenagi 500 eurot, mitte 2000. Kui asi jõuab tagasimaksmiseni, on vahe märgatav ning sa oled endale tänulik

Taotlemine

Õppelaenu taotleja peab vastama kindlatele tingimustele:

  • õppima täiskoormusega kas…
    • …üliõpilasena Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutsekoolis
    • …õpilasena kutsekoolis (keskhariduse baasil) või rakenduskõrgkoolis
    • …samaväärses välisriigi õppeasutuses ja õppevormis
  • õpingute kestus on (õppekava järgi) vähemalt kuus kalendrikuud
  • peab olema Eesti kodanik VÕI viibima Eestis kas pikaajalise elaniku elamisloa VÕI alalise elamisõiguse alusel

Õppelaenu saab 15. septembrist kuni järgmise aasta 1. juunini. Esimese aasta õpilased ja üliõpilased saavad õppelaenu 1. oktoobrist kuni järgmise aasta 1. juunini.

Õppelaenu ei anta:

  • akadeemilisel puhkusel viibivatele õpilastele ja üliõpilastele
  • kõrgkoolis osakoormusega õppivale üliõpilasele
  • põhikooli baasil kutsekoolis õppivale õpilasele

Pangad kontrollivad ka varasemat maksekäitumist. Kui sul on olemas maksehäired, võib see tähendada, et pank keeldub õppelaenu andmisest.

Milliste lisasummadega on vaja arvestada

Õppelaenu intressimäär on fikseeritud kogu perioodiks: 5% aastas ning arvestatakse õppelaenu jäägilt. Intressi arvestamist alustatakse kohe, kui õppelaen on laekunud laenusaaja kontole. Intressi on vaja maksta igal aastal, st ka õpinguaastatel.

Lepingu sõlmimise juurde kuulub mõnikord ka laenulepingu sõlmimise tasu. Teenustasu võib kehtida ka siis, kui soovid muuta lepingu tingimuse või graafikut. Kõik need tasud sõltuvad pangast, kust laenu võtad. Kui õppelaenu tagatiseks on kinnisvara, mitte käendajad, on vaja arvestada ka riigilõivuga, notaritasuga, hindamisaktiga, vajadusel kindlustusega jms.

Maksepuhkus ning õppelaenu kustutamine

Õppelaenu lepinguperioodi ajal on võimalik võtta maksepuhkust. Maksepuhkuse ajal ei ole vaja tasuda laenu põhiosa ega intresse. Intresse tasub riik. Maksepuhkust on võimalik taotleda kolmel juhul:

  1. arst-residendil kuni residentuuri lõpetamiseni
  2. ajateenistuses viibimise ajaks
  3. kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (ühel vanemal)

Teatud juhtudel on võimalik õppelaen kustutada. Kustutamine tähendab, et laenusaajalt ega käendajatelt ei nõuta õppelaenuga seotud kohustuste täitmist. Õppelaenu kustutamisega tegeleb Sotsiaalkindlustusamet ning see on võimalik:

  • laenusaaja surma korral
  • laenusaaja 80-100% töövõimetuks tunnistamise korral
  • laenusaaja alaealisel lapsel tuvastatakse pärast õppelaenu võtmist raske või sügav puue

Kuidas õppelaen tagasi maksta?

Tagasimaksmist on vaja alustada kõige hiljem aasta pärast kooli lõpetamist (või sealt lahkumist). Kui peaks juhtuma, et alustad 12 kuu jooksul uuesti õpinguid, pole vaja alustada õppelaenu tagasimaksmist enne, kui ka uus kool lõpetatud.

Õppelaenu maksmiseks on kahekordne õppeaja pikkune periood.

Ehk kui lõpetasid bakalaureusetaseme 3 aastaga, tuleb õppelaen tagasi maksta kuue aastaga. Kui lõpetasid magistritaseme 2 aastaga, on tagasimaksmiseks 4 aastat. Kui peaks juhtuma, et otsustasid koolist ise lahkuda (st enne nominaalaja lõppu), on laenu tagasimaksmiseks kuni 1.5 kordne õppeaja pikkus.

Samas on tähtis pidada meeles seda, et intresside arvestamist alustatakse koheselt!

Kui sa alustad laenu tagasimaksmist, käib see annuiteetgraafiku põhiselt igakuiste maksetega. Muidugi on võimalik õppelaen ennetähtaegselt tagasi maksta. Selleks on vaja täita vaid avaldus, määrata kuupäev ning kui see kuupäev kätte jõuab, võtab pank vajaliku summa su pangakontolt maha.

Alternatiivid õppelaenule

Kui sa jagad õppelaenu summa kogu aasta peale, siis tõenäoliselt ei piisa sellest summast, et katta kõiki su kulusid.

Seega võib õppelaen küll olla toetuseks ning abiks, ent ole valmis selleks, et sellest ei piisa kõikide õppimisega seotud kulude katmiseks.

Õnneks on ka teisi võimalusi ja variante, millele mõelda ja mida kaaluda.

  • Õpingute kõrvale töö leidmine – kindlasti leiad sa paindliku graafikuga töökoha, mis lubab tööl käia ka loengute kõrval. Äkki leiaksid isegi erialase töö?
  • Enne ülikooli tööl käimine – kui sa tead, et soovid ülikooli minna, on hea mõte käia keskkooli kõrvalt tööl. Kui teenid raha ka vaid suvevaheajal aga paned selle kõik kõrvale, võib see olla suureks abiks.
  • Vanemate toetus – kui vanemad saaksid sind kasvõi natukenegi toetada, võib see olla täpselt selleks kaalukeeleks, et ei ole vaja laenu taotleda.

Õppelaen võib küll lühikeses plaanis elu kergemaks teha, ent pärast lõpetamist on sul seljas laenukoorem. Nii et kaalu hoolega, kas soovid kergemat elu nüüd või hiljem.

LHV õppelaen

LHV õppelaen lubab katta õpingutega seotud kulutusi nii Eestis kui ka välismaal. Õppelaenu saamist alusta õppelaenutaotluse täitmisest ning lisa oma taotlusele ka käendajate täidetud taotlused. Kui LHV otsustab laenu anda, teavitavad nad sind sellest kolme tööpäeva jooksul. Positiivse vastuse korral sõlmitakse laenuleping sinu ning käendusleping käendajatega digitaalselt. Laenulepingu sõlmimine on tasuta. Kui leping sõlmitud, kannab LHV õppelaenu kontole.

Käendajaks sobivad inimesed, kes on kas Eesti kodanikud, viibivad siin alalise elamisõiguse alusel või pikaajalise elamisloaga. Käendaja peab olema vähemalt 18 aastane ning viimase kolme kuu sissetulek (neto) suurem kui miinimumpalk. Lisaks peavad käendajad saatma pangale kontoväljavõtte (viimase kuue kuu kohta). Kui sa valid käendajate asemel kinnisvara tagatise, on vajalik sõlmida ka tagatisvara kindlustusleping.

Riigi tagatud õppelaen on 2019/2020. õppeaastal maksimaalselt 2500 eurot ning intress 5% laenujäägilt. Laenu hakkad tagasi maksma siis, kui õpingute lõpetamisest on möödunud 12 kuud ning tagasimaksegraafiku periood on võrdne kahekordse nominaalse õppeajaga. Õpinguid katkestades kehtib lühem tagasimaksegraafik. Iga aasta 1. novembril on vaja maksta laenujäägilt arvutatud intressi.

LHV pangast õppelaenu taotledes ei pea olema LHV panga klient, ent kui sa saad laenu, siis laenu saamiseks on vajalik avada konto LHV pangas. Lepingu muutmine on tasuta ning kui soovid taotleda maksepuhkust, ära jää avalduse saatmisega hiljaks, sest maksepuhkus algab siis, kui oled esitanud taotluse ning vajaliku(d) tõendi(d).

SEB bank õppelaen

Õppelaenu maksimaalne summa 2020/2021. aastal on 2500 eurot. Juhul kui õpingukava järgi kestavad õpingud vähem, kui üheksa kuud, on saadava õppelaenu suurus kuni pool maksimummäära ulatuses. Õppelaenu ei saa siis, kui oled akadeemilisel puhkusel või õppelaenuvõlglane. SEB pangast õppelaenu saamiseks peab olema konto SEB pangas. Õppelaenu intressi arvestatakse laenujäägilt ning see on 5% aastas. Intressi on vaja tasuda iga aasta 3. novembril (või vastavalt tagasimaksegraafikule).

Õppelaenu saab taotleda SEB kontoris või ka internetipangas (kasutades selleks ID-kaarti või mobiil-IDd). Kui internetipangas sõlmitud lepingu jaoks on vaja lisadokumente, võtab pangatöötaja ühendust.

Soovides kasutada käenduseks kinnisvara, on pangale vaja esitada ka fotod, mis lubavad hinnata tagatisvara sobivust. Kui see kiidetaks heaks, võib kinnisvara kui tagatise lõpuni viimiseks vaja minna ka teisi dokumente. Käendajad peavad olema 18-70 aastased ning viimase kolme kuu sissetulek peab olema olnud regulaarne, dokumentaalselt tõestatav ning vähemalt miinimumpalga suuruses.

Swedbank õppelaen

Õppelaenulepingu sõlmimine on võimalik 1. augustist kuni järgneva aasta 31. maini ning laenu saavad taotleda Eesti Vabariigi kodanikud või isikud, kellel on kas Eesti pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus, puuduvad võlgnevused ning ta ei ole akadeemilisel puhkusel. Õpingud peavad kestma vähemalt kuus kuud ning õppima peab täis- või osakoormusega kas:

  • Eesti avalik-õiguslikus või erakooliseaduse alusel tegutsevas ülikoolis
  • rakenduskõrgkoolis
  • keskhariduse baasil riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuses või erakooliseaduse alusel tegutsevas kutseõppeasutuses
  • või välisriigi õppeasutuses, mis on eespool loetletud õppeasutustega samaväärne.

Kui peaks juhtuma, et sa ei vasta kõikidele nendele tingimustele, ei tähenda see siiski seda, et kõik laenuvõimalused on kadunud. Swedbank pakub ka teisi laenuvariante, mis on õpingute rahastamisel kasuks.

2020/2021. õppeaastal on õppelaenu maksimumsummaks 2500 eurot ning laenutaotlejale, kelle õpingute kestus on kuus kuni kaheksa kuud, 1250 eurot. Pea meeles ka seda, et kui õpingute kestus on kuus kuni kaheksa kuud, saab õppelaenulepingut sõlmida vaid pangaesinduses. Taotluse võib siiski varem ära täita.

Õppelaenu eesmärk on aidata katta erinevaid kulutusi, mis võivad kaasneda hariduse omandamisega. Sellisteks kuludeks on näiteks nii õppevahendite ja õpikute ostmine, elamiskulude katmine kui ka näiteks õppemaksu tasumine. Õppelaenu täpsem kulutamine sõltub igast inimesest endast ning selle kasutamisest ei pea kellelegi aru andma ega tõendama.

Kõigest hoolimata on õppelaen siiski laen. See ei ole riigipoolne toetus või hüvitis!

Kuna õppelaen on laen nagu iga teinegi, peab enne lepingu sõlmima tormamist mõtlema, mida see endaga kaasa toob. Kindel on see, et õppelaen tähendab panga ja ka käendajate ees vastutuste võtmist. Sellega kaasnevad omad kohustused, mis peaks selgeks tegema: millal peab õppelaenu tagasi maksma? Mis on laenumakse suurus? Kui kaua laenu tagasimaksmine kestab? Mida tuleb teha siis, kui sa kas jätad õpingud pooleli, otsustad jääda akadeemilisele puhkusele või vahetad ülikooli?

Eriti sügisesel ajal kui on palju õpingutega alustajaid, kipuvad laenuandjad tegema erinevaid kampaaniad, mille raames pakutakse õppelaenu võtjatele auhindu või soodustusi. Kuigi auhinnad ja soodustused on meeldivad ja ahvatlevad, ei peaks õppelaenu sõlmima üksnes selle pärast.

Õppelaen – oluline info

Õppelaenu maksimaalmäär oli 2017/2018 õppeaastal 1920 eurot ning intressimäär 5% aastas. Tegu on maksimaalmääraga, mida ei pea võtma. Alati võib otsustada ka väiksema summa kasuks. Oletades nüüd, et su õpingute nominaalkestus on kolm aastat ning sa otsustad igal aastal võtta maksimaalmääras õppelaenu, on kolmanda õppeaasta lõpuks laenusumma kerkinud 5760 euroni, millele lisanduvad ka intressid.

Õppelaenu tagastamiseks võib kuluda aastaid ning igakuine laenumaksekohustus mõjutab ka su muid eluplaane ja seda, mida ja kuidas sa saad tulevikus teha. Kui sa soovid näiteks eluasemelaenu võtta, on õppelaen arvestatud kui kohustus.

See tähendab, et isegi kui sa soovid õppelaenu võtta ja see tundub mõistlik, peaks selle hoolikalt läbi mõtlema.

Milleks võiks õppelaenu võtta?

  • Õppevahendid – uue arvuti soetamine, mis on õpingutes ülioluline
  • Õppemaksu tasumine – tasulisel erialal/kursusel õppimine (uuri kindlasti ka stipendiumi ja toetuste võimalusi, et õppemaksu vähendada)
  • Elamiskulude tasumine – korteriüüri tasumine (võimalusel ela kellegagi koos, et eluasemekulusid vähendada ning uuri ka võimalust elada ülikooli või kooli poolt pakutavad ühiselamus, mis on reeglina odavam)

Millises olukorras ei tasuks õppelaenu võtta?

  • Uue vinge arvuti ostmine, mida sul pole õppetööks vaja – kui sa ei õpi just graafilist disaini või muud suurt jõudlust nõudvat eriala, võid julgelt otsustada odavama mudeli kasuks, mille ostmiseks pole ehk laenu vaja
  • Üle jõu käivate elamiskulude katmiseks – esimese kursuse üliõpilasel pole vaja ilmuhket kesklinnakorterit, mille eest on võimalik maksta ainult laenurahaga
  • Reisi ostmiseks – kuigi puhkusereis on ahvatlev ja mõnus, vali selline reis, mille sa suudad ise kinni maksta, mitte reis, mille lubamiseks on vaja laenuraha

Õppelaenu taotlemine

Õppelaenu saajatele kehtivad ka oma kindlad tingimused:

  • Laenusaaja peab õppima täiskoormusega
  • Õpingute kestus peab õppekava järgi olema kuus kuud või rohkem (st et kui õpingute kestus on õppekava järgi kolm kuud ja laenusaaja venitab selle kuue kuu peale, pole õigust laenu saada)
  • Laenusaaja on Eesti kodanik või viibib Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa alusel või viibib Eesti Vabariigis alalise elamisõiguse alusel
  • Laenusaaja õpib üliõpilasena Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses või laenusaaja õpib õpilasena keskhariduse baasil kutseõppe tasemeõppes Eesti kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis või laenusaaja õpib välisriigi samaväärses õppeasutuses ja õppevormis
  • Õppelaenu võib saada ka siis, kui töötad vähemalt 18-tunnise nädalakoormusega õpetajana, kasvatajana või muul õppe- ja kasvatustööl ning omandad osakoormusega õppes kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi avalik-õiguslikus ülikoolis, riigi rakenduskõrgkoolis või eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis.

Õppelaenu taotlusperiood on 15. septembrist kuni järgneva aasta 1. juunini. Kui oled esimese aasta õpilane/üliõpilane, saab õppelaenu taotleda alates 1. oktoobrist kuni järgneva aasta 1. juunini. Pööra tähelepanu sellele, et õppelaenu saab taotleda läbivalt kogu õppeaasta keskel. See tähendab, et sa ei pea muretsema selle üle, et õppelaenu igaks juhuks ette taotleda, vaid võib taotlemisega oodata sinnani, kui tekib reaalne vajadus. Ja kui ei teki, ei pea sa muretsema ka asjata võetud laenu tagasimaksmise pärast. Osades pankades on ka võimalus iga aasta õppelaenu automaatselt taotleda, kuid võimalusel tasuks seda vältida ja igal aastal oma võimalusi ja juba olemasolevaid kohustusi ise hinnata.

Õppelaenu ei anta õpilastele ja üliõpilastele, kes viibivad parasjagu akadeemilisel puhkusel, kes õpivad kõrgkoolis ainult osakoormusega või kes õpivad kutsekoolis põhikooli baasil.

Õppelaenu saab taotleda ka noorem kui 18 aastane isik, kuid sellisel juhul on vajalik kas vanemate või seadusliku esindaja kirjalik nõusolek. Kui laenusaaja õpib välisriigi õppeasutuses, on pangal õigus nõuda seal õppimist tõendavaid dokumente. Eesti haridusasutustes õppides on info pankadele kättesaadav ja lisadokumente esitama ei pea. Õppelaenu andmist kaaludes võtavad pangad arvesse ka senist maksekäitumist. Nagu teiste laenude korral, võib ka õppelaenu andes olemasolevad võlad tähendada seda, et laenuandmisest keeldutakse.

Laenu saamiseks läheb enamjaolt vaja kas Eestis asuva kinnisvara tagatist või kahe eraisiku käendust. Käendajad peavad olema suutelised tõestama viimase kolme kuni kuue kuu jooksul olnud regulaarset sissetulekut. Reeglina peab sissetuleku suurus olema vähemalt miinimumpalk. Juhul kui laenusaaja õppelaenu tagasimaksmisest kõrvale hoidub, vastutavad tagasimaksmise eest käendajad, nii et ei tasuks kergekäeliselt kellelegi käendajaks hakata.

Üksikutel olukordadel saab õppelaenu ja intressi tagasimaksmist peatada:

  • ajateenistuses viibimise ajaks
  • ühel vanemal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni
  • arst-residendil kuni residentuuri lõpetamiseni