Ühisrahastus kui suurepärane esimene samm investeerimise maailma

Kes on kuulnud sõna ühisrahastus? Tõenäoliselt võivad pea kõik käe tõsta, sest ühisrahastus on kümnetest eri meediakanalitest mitmel moel läbi käinud. See aga, et sa oled kuulnud ühisrahastuse mõistet, ei tähenda veel, et sa ka tead, mida see endast kujutab. Vaatame seda nüüd natuke lähemalt, et asi kõikidele selgeks saaks.

Ühisrahastuse ajalugu

Ühisrahastus iseenesest pole sugugi uus asi. Juba tuhandeid aastaid tagasi andsid jõukamad inimesed laenu erinevate ettevõtete ning infrastruktuuri arengu toetuseks. Üks näide ühisrahastusest on ka see, kui 1885. aastal koguti raha USA’s New Yorkis asuva kuulsa Vabadussamba jalami ehitamise jaoks. Eestist võib aga näitena tuua Estonia teatri, mille ehitust aitasid rahastada eraisikud. Tänapäevane ühisrahastus sai alguse Euroopas ning seoses idufirmade rahastamisega.

Inglise keeles crowdfunding on eriti kiirelt arenenud just viimasel kümnel aastal. Tegu on lihtsalt ühe finantseerimisviisiga kus raha, mida projektide alustajatel on vaja, kogutakse mitte ühelt suurinvestorilt vaid väikeste summadega mitmetelt erinevatelt investoritelt.

Eesti üks esimesi ühisrahastuse portaale on Hooandja. 2012. aastal loodud Hooandja keskendub just nimelt loovprojektidele ning nad on rahastanud juba üle 1200 projekti! Hooandja loojad alustasid järgmisena Baltikumi esimese osaluspõhise ühisrahastus platvormi Fundwise, mille eesmärgiks on aidata ettevõtete ideedel jõuda ka rahvusvahelisele tasandile. Üks omamoodi ühisrahastus platvorm on ka Eesti äriinglite kogukond. Ka see asustati 2012. aastal ning nad investeerivad erinevatesse ettevõtetesse.

Ja muidugi on turule sisenenud teisigi ühisrahastusplatvorme. Ka seadused hoiavad sellega tasapisi sammu ning alates 2016. aasta märtsist peavad kõikidel krediidiandjatel olema finantsinspektsiooni tegevusluba.

Ühisrahastuse taust

Ühisrahastus või siis ka inglise keeles crowdfunding on eriti arenenud just viimase kümne aasta jooksul. Tegu on omamoodi finantseerimisviisiga, kus vajalik rahasumma saadakse mitte ühelt investorilt, vaid suuremalt numbrilt inimestelt, kes kõik investeerivad väiksema summa.

Reeglina toimub ühisrahastus mõne internetipõhise platvormi kaudu. Protsess käib lihtsalt:

  • Inimesed, kes soovivad toetust, laevad sinna oma projekti üles.
  • Olenevalt portaalist on vaja projekti kas lühemalt või pikemalt kirjeldada ning vajadusel lisada ka lisadokumente.
  • Kui projekt on juba portaali laetud, on aeg investorite käes, kes vaatavad projekti üle.
  • Kui nad otsustavad, et projekt pakub huvi ning on usaldusväärne, saavad nad otsustada projekti investeerida.

Ühisrahastus platvormidel on mitmeid eeliseid. Kui mitte keegi ei ole valmis sinu projekti või soovi rahastama, tuleks see tõenäoliselt uuesti läbi mõelda. Äkki on idee lihtsalt halb või ei ole sinu rahasoov teiste faktoritega kooskõlas.

Boonuseks on ka see, et ühisrahastus võib pakkuda hoopis soodsamate tingimustega laenu, kui sa võid saada saada kuskilt mujalt.

Ühisrahastus ning selle liigid

Suurem osa ühisrahastustest toimub hetkel erinevate veebiplatvormide kaudu. See on kõige lihtsam viis, kuidas asju korraldada. Investorite motivatsiooniks on kas intressitulu või siis osa kasumist. Kui vaadata erinevaid ühisrahastus platvorme, siis näed kindlasti, et nad eristuvad üksteisest ning need on võimalik jagada eri liikideks:

  1. Vastastikune laenamine – toetasid mitmed eraisikud. Vastastikune laenamine tähendab, et platvormi rolliks on lihtsalt laenulepingute sõlmimise vahendamine. Laen antakse inimeselt inimesele. Samas ei tähenda see, et laenuprotsessis osalevad vaid kaks inimesi. Laenu võivad anda ka mitmed erinevad, suisa sajad, eraisikud. Laenatud raha makstakse koos intressidega tagasi. Lihtne lahendus, mis aitab kokku viia inimesed, kes soovivad laenu ning investorid, kes on valmis laenu andma. Rahastuse saanud taotleja maksab laenu tagasi, kindlaks kuupäevaks, ning seda koos intressidega.
  2. Osaluspõhine ühisrahastamine– investorid saavad investeerimise vastutasuks osa projekti tulust, võlakirja või osaluse projektis. Investeeritakse projekti esitaja väärtpaberitesse, omakapitali instrumentidesse või aktsiatesse.
  3. Ühissponsorlus – erinevaid projekte toetatakse ilma rahalise kasuta, Sellisel juhul on rahastuse pakkumise viisiks annetused ning preemiad. Projekti annetatud kapitali ei soovita tagasi ning investeerija ei soovi ka mitte midagi vastutasuks. annetustel põhinev ühisrahastus – annetajad ei saa vastutasuks finantsilist või materiaalset kasu;
  4. Vastukingitusel põhinev ühisrahastus – ühissponsorluse alaliigina on olemas hüvitispõhine rahastamine, kus rahaliste vahendite eest saab vastutasuks näiteks tasuta toote või mingi allahindluse. Näiteks tegutseb selle mudeli põhiselt Hooandja portaal. Annetajad ootavad vastutasuks kingitust, näiteks kaupa või teenust.

Lisaks saab ühisrahastust jagada ka otseseks ning kaudseks. See liigitus sõltub nüüd sellest, kas projekt esitatakse enda loodud platvormil või erinevatel ühisrahastusplatvormidel.

Ühisrahastusplatvormid on heaks uueks lisandiks traditsiooniliste panga- ja investeerimisteenuste kõrval. Kui pank peaks mingil põhjusel projekti rahastustaotluse tagasi lükkama, võib abi olla just mõnest ühisrahastusplatvormist, mis on siiski nõus projekti investeerima.

Investorite jaoks on aga ühisrahastuse platvormid heaks viisiks, kuidas investeerimismaailmaga tutvust teha. Kuna erinevatesse projektidesse on võimalik investeerida ka võrdlemisi väikeste summadega, on ühisrahastusplatvormid heaks esimeseks sammuks neile, kes ei ole varem investeerimismaailmas tegutsenud.

Ühisrahastus platvormide riskid

Ükski investeerimise võimalus ei tule muidugi ilma riskideta. Ühisrahastuses investeerimise riskiks on alati see, et kui sa investeerid mõnda projekti, ei pruugi sa seda tagasi saada. Tõsi, mitmed platvormid on selleks juba ette valmistunud ning annavad endast parima, et investorite jaoks riske minimaliseerida. Muidugi on olemas ka oht, et ühisrahastus platvorm, mille kasuks sa oled otsustanud, lõpetab tegutsemise. Selleks tasuks kindlasti valida platvorm, mis on turul juba pikemalt tegutsenud ning oma usaldusväärsust ka tõestanud.

Ükskõik millise investeerimisviisi kasuks sa otsustad, sellega kaasnevad mingid riskid:

  • Raha kaotamise risk – kõikide investeerimistega kaasneb ka oht oma investeeritud raha kaotada. Ühisrahastusplatvorm ei erine teistest variantidest sellegi poolest. On põhjus, miks pangad keelduvad teatud projekte rahastamast. Need on lihtsalt liiga riskantsed! Kui samad projektid tulevad ühisrahastusplatvormidele, ei kao suurem risk kuhugi ehk alati on oht, et investor ei saa oma investeeritud raha tagasi. Kui kasum sõltub näiteks projekti (näiteks investeerimine kinnisvarasse ning seejärel kinnisvaraobjekti puhul selle müümisest) edukusest aga edukust ei saavutata, jääb ka kasum saamata.
  • Pikaajalised investeeringud – üsna tihti võib ühisrahastuse platvormidel kohata projekte, mille tasuvusaeg on pikemat võitu. Sellega tuleb arvestada ka oma investeerimisvalikute tegemisel. Riskiks on ka see, et kuna ühisrahastus ei ole osa tavalisest reguleeritud turust, hinnatakse projekti tasuvust ning väärtust valesti. See on aga investorite jaoks halb uudis.
  • Info piiratud hulk – kuna ühisrahastus ei pea olema tingimata finantsjärelvalve all ning ühisrahastust soovivad ettevõtted või eraisikud ei pea esitama mingeid aruandeid, on infot väga piiratud hulgal. Muidugi on ettevõtteid ja eraisikuid, kes oma projekti luues annavad vabatahtlikult rohkem infot ning investorite jaoks on see ainult positiivne.
  • Sõltuvus majanduse üldistest tsüklitest – muidugi mõjutab majanduse üleüldine käekäik ka ühisrahastusplatvormide käekäiku. See tähendab näiteks seda, et kui ka mingi projekt sai minevikus kiire rahastuse ning jõudis sama kiirelt ka eduka kasumini, ei ole mingit garantiid, et see juhtub ka praegu või tulevikus.

Kuna riskid on investeerimise osa, peab investeerimisviisi ja investeeritava summa hulka valima vastavalt sellele, et kui ka risk realiseerub, ei tekita see olulisi majanduslike probleeme igapäevaelus.

Ühisrahastus seaduste maailmas

Paljudes riikides on ühisrahastusplatvormide tegevust reguleerivad seadused juba kasutusele võetus. See on toimunud ka mitmetes meie lähedastes riikides nagu näiteks Soomes ja Leedus. Ühel hetkel jõustuvad vastavad seadused tõenäoliselt ka Eestis, sest tegu on valdkonnaga, mis ainult võidaks natukene rohkemast reguleerimisest.

Seadustega reguleerimise eesmärk on tagada piisav kaitse ja õiguskindlus ning seda nii investoritele kui ka inimestele, kes taotlevad ühisrahastusplatvormi kaudu oma projekti või laenutaotlus rahastamist. Küll on aga Eestis loodud juba ühisrahastuse hea tava. Tõsi, tegu on vaid soovituslike juhistega ning ühelgi platvormil ei ole kohustust neid jälgida. Samas, kui ühisrahastusplatvorm on otsustanud head tava järgida, on see ainult positiivseks lisaks ning tõestuseks, et ühisrahastusplatvormi jaoks on oma kasutajate heaolu ja turvalisus kõrgel kohal.

On esinenud olukordi, kus ühisrahastusplatvormid lõpetavad tegevuse põhimõtteliselt päeva pealt. 2020. aasta algusest on üha rohkem hakatud pöörama tähelepanu seaduslikule poolele. Plaan on ette võtta valdkonna põhjalik reguleerimine. Euroopa Liidu tasemel on ühisrahastusteenuse pakkujatele kehtestavate normide loomiseks töötatud alates 2018. aasta märtsikuust ning lootus on, et 2020. aasta lõpuks on jõutud sinnamaani, et saaks määruse avalikustada. 2020. aasta teises pooleks peaks algama ka Eesti rahandusministeeriumi juhitud eelnõu konsultatsioon.

Miks valida ühisrahastus?

Tihtipeale on investeerimise alustamise takistuseks hirm kaotada paari hetkega kõik oma säästud. Ühisrahastuse boonuseks ongi see, et saab investeerida isegi väikeste summade kaupa, mida tihtipeale ei oskaks oodata. See tähendab, et kui ka investeering ebaõnnestub, ei kaota sa liiga suuri summasid, mis tähendaks suuri probleeme. Väike kaotus on pigem koolirahaks, millest kuidagi ei pääse.

Investor võib olla nii aktiivne kui passiivne. Kõik sõltub lihtsalt sellest, kui palju aega sa tegelikult soovid investeeringu haldamiseks kulutada. On inimesi, kes soovivad võimalikult haldusvaba tegevust ning on selle nimel nõus keskmise tootlusega. Passiivsed investorid saavad ära kasutada erinevate arvutiprogrammide võimalusi ning nende pakutavat automaatset taotlust. Ja on neid, kes tahavad absoluutselt kõike ise ise teha ning ise kontrollida ning on parema tootluse nimel valmis investeerima rohkem oma aega ning ka energiat, seiklema järelturgudel ning süvenema andmetesse.

Üks viis, kuidas oma riske minimeerida, on valita ühisrahastusportaal, kes pakub tagasiostugarantiid. Muidugi, see ei ole ainus viis, seetõttu ei tasuks selle peale loota. Küll aga on see üheks viisiks. Tagasiostugarantii ei pruugi katta kogu laenusummat, vaid vähemalt osa sellest.

Võrreldes lihtsalt raha hoiukontol hoidmisega on ka kõige madalama tootlusega ühisrahastusplatvormi tootlus suurem. Tihtipeale jääb see 11-12% vahele. Tänu platvormidele on ka investeerimine tehtud loogiliseks ja lihtsaks ning investeerida saab ka väikeseid summasid.

Vali õige investeering

Paar olulist punkti, mida investeeringuid valides silmas pidada:

  • Kui portaal kasutab mingit viisi, kuidas hinnata laenude turvalisust ning krediidiskoori, siis eelista investeeringuid, mida portaal hindab turvalisemaks. Seda eriti siis, kui sa alles alusta.
  • Ükskõik kui turvaline ja kutsuv mingi projekt tundub, ära investeeri kogu oma raha ühte projekti. Investeeri algul väiksemaid summasid ning erinevatesse projektidesse.
  • Samamoodi, ära arva, et sa peaksid investeerima ebasobivatesse laenudesse. Kui ei pakuta ühtegi sulle huvi pakkuvat laenu, lihtsalt oota kuni selline laen välja ilmub.
  • Tutvu eriti tähelepanelikult soovitud laenusumma ning pakutava laenuperioodiga, ka sellega kui usaldusväärne on laenutaotleja, milline on ta ajalugu ning kui võimalik, eelista alati tagatisega laene või laene, millele pakutakse tagasiostugarantiid.

Kokkuvõttes saab öelda, et ühisrahastusega saab raha teenida küll, samas tuleb arvestada reaalsusega. Ehk kui sa alles alustad ning investeerid väikeseid summasid, on ka tulu veel väiksem. Samas, kui sa õpid ja saad kogemusi, võid investeerida suuremaid summasid ja seeläbi suurendada ka oma sissetulekut.

 

BrazilNew ZealandPeru