Volatiilsus

Volatiilsus tähendab väärtpaberi hinna kõikumist võrdlemisi lühikese perioodi jooksul. Ehk et kui võtta näiteks aktsia, siis mida rohkem hind ühele või teisele poole kõigub, seda suuremaks loetakse ka volatiilsust. Juhul kui hind on stabiilne, loetakse volatiilsust madalaks. Soovitame kaubelda parima maakleriga Etoro.

Kõrge või madal

Mida teha, kui volatiilsus on liiga kõrge? Kõige lihtsam viis volatiilsuse alandamiseks on lihtsalt hajutamine.

Miks on volatiilsus oluline?

Küsida võib ka seda, mida volatiilsus üldse näitab, või miks see tavakasutaja jaoks oluline on. Volatiilsus annab hea vihje selle kohta, kui riskantseks saab plaanitavat investeeringut pidada. Mida kõrgem on volatiilsus, seda kõrgem on tavaliselt ka kaasnev risk.

Volatiilsust mõistetakse kui ka mõõdet, millega on näha, kui kaugele vara hind on keskmisest hinnast liikunud. Kas siis ühele poole või teisele poole. Mõlemad on olulised.

Eriti oluline on volatiilsust mõista nende jaoks, kes lihtsalt ei loe internetis ühe või teise asja kohta, vaid planeerivad reaalseid tehinguid erinevate varaklassidega. Madala riskitaluvusega investor tahab eemale hoida kõrge volatiilsusega varaklassidest, mis nõuavad rohkem tähelepanu.

Samas on inimesi, kelle riskitaluvus on kõrgem ja kes otsivad just kõrgema volatiilsusega varaklasse. Kui sa tead, mida sa teed ja kuidas sa teed, võib teenida päris korraliku kasu puhtalt kauplemise arvelt.

Volatiilsuse mõõtmine

Volatiilsuse mõõtmiseks on mitu erinevat varianti. Tavaliselt tehakse seda kas dispersiooni või siis standardhäbe abil. Põhimõtteliselt heidetakse pilk peale sellele, kui kaugele jäävad üksteisest eri päevade toetused. Kui tulemused on üksteisest väga kaugel, on ka volatiilsus väga kõrge.

Millal on kõrge volatiilsus hea?

Kindlasti ei saa öelda, et kõrge volatiilsus on alati halb. Aktsiad on ju üheks kõige volatiilsemaks varaklassiks, ent kui vaadata asja pikas plaanis, siis aktsiad on reeglina aga hoopis parima tootlusega. See tähendab, et pikaajaliste investeeringu plaanidega ei tasu kõrgemat volatiilsust liiga palju karta.

Lisaks saab kõrgema volatiilsusega varade pealt ka teenida, ent see nõuab jällegi teadmisi ja oskusi.

Ka koroonaviiruse pandeemia tõi kaasa kõrge volatiilsuse, mis püsib kõrgel tasemel siiani.

Mis on ajaloolise volatiilsuse ja kaudse volatiilsuse vahe?

Jällegi kaks mõistet, mida tasub teada. Esiteks siis ajalooline volatiilsus, mida võib leida ka nime statistiline volatiilsus või realiseeritud volatiilsus nimetuse all. Olenemata kasutatud nimetusest, kasutatakse seda selleks, et mõõta juba möödunud perioodi hinnamuutuseid.

Vastupidi, tulevaste hinnamuutuste tõenäosust, näitab aga kaudne volatiilsus. Selliselt saab aimdust, kuidas ja milline näeb välja vara tulevane volatiilsus.

Näitajate ja mõõtmiste keeruline maailm

Nagu ikka numbrite maailmas, siis on erinevate tulemuste mõõtmiseks piiramatu arv võimalusi. Mõned on aga populaarsemad, kui teised.

Standardhälve

Standardhälve on näiteks üks levinumaid vahendeid. Ühelt poolt on lihtne – tegu on ruutjuurega dispersioonist. Küll ei ole aga vaja ise kõike arvutada, vaid saab kasutada erinevaid programme, rakendusi ja lahendusi, mis teevad töö juba sinu eest ära. Kuna suur osa erinevate varade hindadest järgivad tavapärast jaotust, ongi enamik kauplejaid otsustanud eelistada standardhälvet.

Black Scholesi mudel

Võtame järgmiseks Black Scholesi mudeli. Seda kasutatakse optsioonilepingute hindamiseks ning mudelil on terve hulk muutujaid: alusvara hetke hind, täitmishind, aeg, mis on jäänud optsiooni aegumiseni, riskivaba intressimäär ning alusvara volatiilsus.

Sellel mudelil on aga üks märkimisväärne puudus. Nimelt eeldab see mudel, et vara volatiilsus on pidev. Reaalsuses on see aga kõikuv, koos pakkumise ning nõudlusega. Üldiselt võib öelda, et see mudel sobib paremini Euroopa turule, kui Ameerika turule.

Miks volatiilsus üldse tekib?

Põhjuseid on tegelikult väga palju ja on rohkelt olukordi, kus põhjused ei ole üldse selged.

Üheks põhjuseks on inimesed ja inimeste reaktsioon nende ümber toimuvale. See tähendab reageerimist meedias kajastatule aga ka suurtele sündmustele, mis võivad mõjutada majandust. Seega võib eeldada, et iga kord kui maailmas toimub midagi märkimisväärset, siis volatiilsus muutub kõrgemaks. Selliselt on võimalik osata ennustada, kuidas turgudel käituda. Kas on aeg osta, müüa või lihtsalt oodata.

Kuidas volatiilsus sunnib meid vigu tegema?

Tihtipeale ongi probleemiks jällegi see, et investorid ei mõtle asja hoolega läbi. Otsuste tegemisel toetutakse pigem emotsioonidele, mitte ratsionaalsetele põhjustele. See on aga kiirteeks, kuidas sattuda probleemidesse. Ehk tavaliselt ongi mure see, et investorid hakkavad kõrgema volatiilsusega muretsema ja otsustavad oma varast kiiresti lahti saada, kaotades selle käigus aga raha.

Nipid, kuidas volatiilsusega toime tulla

Volatiilsus ei pea olema midagi, mida karta. Kui sa tead, kuidas sellega tegutseda, ei ole vaja sul muretseda, et volatiilsus kujuneb su vaenlaseks.

Esiteks on vajalik strateegia olemasolu

Strateegia on tähtis absoluutselt igasuguses investeeringumaailmas. Strateegia peaks sisaldama plaani investeeringu pikkuse kohta ja ka infot selle kohta, mis on investori riskitaluvus – agressiivne, konservatiivne või vahepealne. Hea strateegiaga on ka volatiilsuse üleelamine kergem.

Teiseks peab oma strateegias kindel olema

Kui strateegia on hästi ja põhjalikult läbi mõeldud, võib selle peale kindel olla. See tähendab, et turu kõikumine ei tekita iga kord sinus paanikat. Teatud langused on normaalsed, ent jällegi – kõik peab toimuma sinu riskitaluvuse piires.

Kolmandaks ei tohi unustada hajutamist

Portfelli hajutamine on üks olulisemai aspekte. Nagu juba vanasõna ütleb, ei tasu kõiki mune ühte korvi panna. Selliselt saad olla ka kindel, et kui ühel varaklassil läheb halvasti, ei tähenda see täielikku krahhi.

Neljandaks on tähtis regulaarsus

Osa strateegiast peaks olema regulaarne investeerimine. Pole oluline isegi see, kui palju raha sa iga kord investeerid, ent regulaarsusega on võimalik volatiilset turgu isegi enda heaks ära kasutada.