Mõeldes börsimaailmale ja aktsiatega kauplemisele, tahaks kindlasti teada ka seda, millised on variandid kodumaalt lahkumata. Mitte kõik ei ole huvitatud välisturgudel kauplemisest ning sellega kaasnevatest muredest. Riikidel on erinevad seadused, reeglid ja eeskirjad, millega kurssiviimine nõuab aega ja energiat. Etoro on parim maakler algajatele.
Alustage raha teenimist Forexi kauplemisega
Kas on olemas Eesti börs?
Turul on olemas NASDAQ Tallina börs, mis oma asutamisajal kandis hoopis nimetust Tallinna Väärtpaberibörs.
Väärtpaberibörs asub Tallinnas, olles ühtlasi ka ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis.
Mida börs teeb?
See on kohaks, kus saavad kokku raha paigutamiseks kohti otsivad investorid, ettevõtted kes soovivad kapitali kaasata ja muidugi siis ka börsi liikmed, kelle tööks on investorite väärtpaberitehingute vahendamine valitud ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis.
Tallinna börsil on ametlikuks kauplemisvaluutaks euro.
Alates 2008. aastast on Tallinna börs rahvusvahelise NASDAQ-i kontserni liige. Sama kontserni tegutseb lisaks Eestile praeguse seisuga ka järgmistes riikide:
Läti
Leedu
Soome
Rootsi
Island
Taani
USA
Tallinna börs pole ka lihtsalt liige NASDAQi liige. Lisaks kuulub see koos Riia ja Vilniuse börsiga NASDAQ Balti väärtpaberiturule.
Börsi üldindeks on OMX Tallinn. Sellesse kuuluvad kõik põhi- ning lisanimekirja aktsiad. Mis asi on see indeks?
Selle abil iseloomustatakse kõigi noteeritud aktsiate hindade keskmist muutust, võrreldes seda 3.06.1996 seisuga, mil algväärtuseks oli 100 punkti.
Kodumaise börsimaailma ajalugu
Kuna olemas on ainult üks Eesti börs, siis kas see ongi ainus või on vähemalt midagi ka varasemalt eksisteerinud? Jah, on küll.
Praeguse börsi eelkäijaks võib lugeda Tallinna fondibörsi, mis loodi 1920. aastal. Toona oli selle ülesandeks välisvaluuta- ja väärtpaberikursside fikseerimine.
Toonane Tallinna fondibörs likvideeriti 1941. aastal, samal aastal mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti.
Pärast taasiseseisvumist
Pärast taasiseseisvumist läks natuke aega, et ka seadusandlus järgi jõuaks. Alles siis oli võimalus Eesti börsikauplemine uuesti töökorda sättida.
Kõigepealt asutatigi hoopis Eesti Väärtpaberikeskus, veelgi õigema nimega Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium. Ja omakorda tänu sellele jõuti Tallinna börsi asutamiseni.
Seejuures, kõige esimese tehingu börsil tegi Eesti toonane president Lennart Meri.
Kasutatavad indeksid
Algul kasutati indeksit TALSE ning algaastad olid võrdlemisi keerulised ning läks aega, et turg saavutaks stabiilsuse. Algne kõikuv indeksitase tähendas aga saatuslikku hoopi mitmele väiksemale pangale.
Ühisturu teke
Tasapisi jõuti selleni, et kolme riigi koostööl tekiks Baltimaade ühisturg. Sellega pandi algus nii ühtsele Balti nimekirjale, indeksile kui ka börsiinfo interneti leheküljele.
Tasapisi jõudis ka muu ühiskond ja seadusandlus börsimaailmale järele. 2005. aastal võtsid finantsinspektsioon ja Tallinna börs enda vedada „Hea ühingujuhtimise tava“ väljatöötamise.
Tänu sellele said koostatud käitumisjuhised börsil noteeritud ettevõtetele ja ka eeskirjad ja juhised erinevate konfliktide lahendamiseks.
Baltimaade börside turupraktikate ühtlustamiseks võeti kasutusele finantsinstrumentide turgude direktiiv.
2008. aastal jõuti lõpule Baltimaade ja Põhjamaade börsikontserni OMX AB liitumine NASDAQ Stock Market’iga.
Ja selliselt oligi järsku tekkinud maailma suurim börsiettevõte, mille ühisnimeks sai NASDAQ OMX grupp. Kaks aastat hiljem oli NASDAQ OMX Tallinna börsi ainuomanik.
Majanduskriisi mõju
Muidugi ei pääsenud Eesti börs 2008. aasta majanduskriisi mõjudest. Väärtpaberiturul oli mõjutusi näha isegi enne selle ilmnemist reaalmajanduse statistikas.
Börsiindeksite langus oli üle 60%! Õnneks, kaks aastat hiljem, oli Tallinna börsiturul 73% kasvuga läbi aegade suurim tõus.
Tihtipeale mõjubki väärtpaberikriis ootamatult rohkelt ning ka kunagine USAs toimunud Must Reede mõjutas toonaseid Eesti turge.
Miks on olemas ühine turg?
Mida tähendab aga Balti ühine väärtpaberiturg? Kuna tegu on ühise turuga, on seal üheaegselt olemas Riia, Vilniuse ja Tallinna väärtpaberitenimekirjas ja indeksid.
Tänu sellele on lihtsustatud ligipääs absoluutselt kõikidele Baltimaades noteeritud või Baltimaadel kaubeldavatele väärtpaberitele.
Väärtpaberiturud jagunevad omakorda reguleeritud turuks ning alternatiivturuks.
Põhinimekirjaks nimetatakse väärtpaberibörsi, kus kaubeldakse üksnes noteeritud väärtpaberitega. Börsid on investorite jaoks kõige usaldusväärsemad. Miks?
Põhinimekirja ettevõtetele kehtivad kõige rangemad nõuded. Seda nii noteerimiseks börsile tulekuks kui ka tulevaseks käitumiseks.
Põhinimekirja kantav ettevõte peab vastama teatud reeglitele:
• Tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat
• Majanduslikult jätkusuutlik
• Turuväärtus vähemalt 4 miljonit eurot
• Avalikustab teavet rahvusvahelise finantsaruandluse standardite alusel
• Avalikkuse hulka kuuluvad investorid omavad vähemalt 25% või 10 miljoni euro väärtuses aktsiaid
Lisanimekiri
Aga olemas on ka lisa nimekiri. Erinevalt põhinimekirjast on lisa nimekiri mõeldud pigem kiirema kasvuga ning riskantsematele ettevõtetele.
Lisanimekirja ettevõtetele ei kehti mitmed ülalpool mainitud nõuded, millele peavad vastama põhinimekirja ettevõtted.
Võlanimekiri
Järgmiseks on olemas on võlakirjanimekiri. Sellesse on koondatud võlakirjainstrumendid, hõlmates erinevate tähtaegadega firmade võlakirju ning hüpoteekobligatsioone.
Fondinimekiri
Viimaks fondinimekiri. Fondinimekiri koosneb kas investeerimisfondide osakutest või ühisinvesteerimisfondide aktsiatest. Need on noteeritud ja kaubeldavad sarnaselt aktsiatega.
Alternatiivturg
Lisaks põhiturule on olemas alternatiivturg. Alternatiivturg on reguleerimata turg, kus toimetavatele ettevõtetele ei kehti samavõrra ranged nõuded.
Muidugi on ka alternatiivturul kauplevatel ettevõtetel kohustus jälgida etteantud reegleid ja juhiseid.
Ent kuna investorite huvid on alternatiivturul kõige vähem kaitstud, on tegu ka kõige riskantsema turuga.
Reeglina jõuavad sellele turule ettevõtted, kes soovivad küll kaasata investorite kapitali, ent kes ei vasta põhinimekirja või lisanimekirja nõuetele.
Mõnikord on alternatiivturul osalemine aga ka teadlikuks valikuks, sest mõned ettevõtted võivad nõuete täitmist pidada liiga koormavaks.
Kauplemispäev
Börsimaailm ei käitu päris nii, nagu tahab, vaid kauplemispäevale on ette antud oma kindlad reeglid.
9-10.00 – kauplemiseelne periood
10.00 – avaoksjon
10-15.55 – kauplemisperiood
15.55-16 – sulgemisoksjoni eelperiood
16 – sulgemisoksjon
16-16.30 – kauplemisjärgne periood
16.30-9 – kauplemisväline periood
Kuidas kaubeldakse?
Aktsiatega kauplemiseks kasutatakse erinevaid börsitehnoloogiaid. INET on üks nendest ja seda kasutavad ka kõik NASDAQ aktsiaturud.
Balti börsil kasutatakse INET Nordic ja Genium INET kauplemissüsteeme. Süsteemide eripäraks on see, millega nende abil kaubeldakse.
Meelespidamiseks!
Aktsiahind võib liikuda üles, mis on investoritele meelepärane ja aitab kasumit teenida. Ent muidugi võib hind ka alla liikuda.
Võib öelda, et mõnes mõttes on, kui suur hinnalangus toimub investori jaoks pigem varem kui hiljem.
Selliselt saadakse oluline õppetund loodetavasti enne suuremate vigade tegemiseks ja saadud kogemus on abiks tulevaste ostude paremaks läbimõtlemiseks.
Samamoodi ei ole ilmtingimata vaja jälgida vaid kõige hiljutisemat langust.
Ühe päeva langus ei tähenda pikas plaanis suurt midagi.
Võrdlema peab ikka laiemas mõttes, kuu, aasta või isegi mitme aasta raames.
Kas börsil tegutsemine on keeruline?
Börsil kauplemine ei ole nii keeruline, kui võib tunduda.
Esimene samm on kõige keerulisem
Esimeseks sammuks on ühe volitatud vahendaja ehk maakleri valimine. Kõige kergem valik on mõni pank, eriti hea kui sul on seal juba konto olemas.
Järgmiseks pead valitud maakleri juures valima väärtpaberikonto, internetis või kontoris, ja selle konto abil saabki kaubelda.
Aktsiad
Aktsiad näitavad sinu omandiõigust ettevõttes.
Firmade motivatsiooniks aktsiate emiteerimisel on raha kogumine kasvamise ning üldise arenemise jaoks.
Võlakirjad
Võlakirjaga laenab investor ettevõttele, või mõnikord ka valitsusele, raha. Seda konkreetseks ajavahemikuks, kas fikseeritud või muutuva intressiga.
Investeerimisfondid
Fondiosakuid soetatakse investeerimisfondi investeerides. Mis on investeerimisfondi ja tavaliste aktsiatega kauplemise vahe?
Investeerimisfondi haldab kas pank või fondihaldur. Ühte fondi kuulub rohkem aktsiaid, kui vaid ühe ettevõtte oma.
Investorite jaoks on tegu võrdlemisi hea valikuga, sest kasu saab mastaabisäästust aga ka fondihaldaja kogemustest.
Milline on kodumaise börsi tulevik
Ideaalses maailmas oleksid Balti börsidel noteeritud kõik Balti ettevõtted, kes peavad seda enda ettevõtte jaoks oluliseks sammuks.
Ja et investoriks saaksid omakorda kõik inimesed, kes näevad selleks vajadust või võimalust.
