Krüptoraha on üks nendest asjadest, mis vaid kümme aastat tagasi oli suurema osa inimeste jaoks täiesti tundmatu. Nüüdseks on aga pea kõik sellest vähemalt midagigi kuulnud. Aga kui krüptoraha ning krüptoraha kaevandamine on sulle täiesti võõrad teemad, loe edasi ning vii end asjaga kurssi.
Vaadake Etoro, nad pakuvad madalaimaid marginaale ja odavaimaid kulusid bitcoini ostmiseks võrreldes teiste krüptovahendajatega.
Krüptoraha – mis asi see on?
Kui räägime rahast, mõtleme tihtipeale paberrahale või müntidele, mida leiame oma rahakotist ning taskutest. Lisaks sularahale on aga olemas ka digitaalraha. Digitaalraha on alternatiiv paberrahale. Digitaalraha ei ole aga ainult üks asi, vaid jaguneb omakorda erinevateks alaliikideks:
- Virtuaalraha
- Krüptoraha
Kui nüüd pikemalt selgitada, siis virtuaalraha leiab reeglina arvutimängudest. Krüptoraha ei ole aga ainult üks valuuta, vaid see on üleüldiselt krüptograafilistel alustel üles ehitatud rahasüsteem. Nii virtuaal- kui krüptoraha jagunevad veel omakorda alasüsteemideks. Krüptorahast on olemas rohkem kui 900 erinevat varianti!
Võrreldes tavalise rahaga, on krüptoraha detsentraliseeritud. See tähendab, et puudub keskne kontrolliv võim ning pole kedagi, kellel oleks viimane sõna või rohkem õigust otsustamiseks. Muidugi tähendab see ka seda, et kogu süsteem toimib pisut teisiti kui meie klassikaline sularahasüsteem. Detsentraliseeritud krüptoraha tähtsaimaks osaks on plokiahel. Plokiahel annab ülevaate igast tehingust, mis üldse kunagi on võrgustikus tehtud.
Krüptoraha variandid
Nagu öeldud, on sadu erinevaid krüptovaluutasid. Muidugi on osad neist tuntumad, kui teised. Mõned näited kõige levinumatest ning populaarsematest krüptovaluutadest:
- Bitcoin sai alguse 2009. aastal. See oli kõige esimene krüptovaluuta praeguses tähenduses ning on praeguseks levinuim ning tuntuim. Tähis: BTC
- Litecoin – Bitcoin’i üks haru. Selles on rohkem münte, kui Bitcoin’i süsteemis ja töötab Bitcoin’ist kiiremini. Tähis: LTC
- Dash – võrgustik, mis koosneb kahest tasandist. Esimesel tasemel on kaevandajad. Teisel tasemel tehingutega tegelejad. Tähis: DASH
- Ripple – krüptoraha, mis ei kasuta plokiahelat. Tänu sellele on see süsteem kiirem. Miinuseks on aga see, et süsteem on nõrgem ning lihtsamini haavatavam. Tähis: XRP
- Monero – lubab teha privaatseid tehinguid ning on Bitcoin’i kõrval ka üks kõige aktiivsemaid krüptovaluutasid. Tähis: XMR
- Ether on loodud krüptovaluuta teadlase, Vitalik Buterini poolt. See on mõeldud peamiselt maksete tegemiseks. Tähis: ETH
Mis on Bitcoin?
Kuna Bitcoin on kõige tuntum krüptoraha, tasub just seda lähemalt uurida ning ennast kurssi viia. Põhimõtteliselt tähendab Bitcoin, et süsteem on loodud Bitcoini protokolli alusel. P2P-võrgustik on avatud lähtekoodiga tarkvara ning ilma keskse osapooleta, kus võrgusõlmed peavad koos andmebaasi. Andmebaas omakorda kajastab tehinguid ning näitab seda, millistele omanikele millised bitcoin’id kuuluvad.
P2P võrgustiku võrgusõlmedes asuvad erinevad arvutid. Nende arvutite rolliks on bitcoinide kaevandamine ning tehingute tegemisel abistamine. Vaadates nüüd uuesti lähemalt andmebaasi, siis lihtsamalt seletades on tegu avaliku raamatupidamisregistriga. See kajastab ringluses olevat raha ning selle abil sooritatud tehinguid. Lisaks tehingute näitamisele ning arvestamisele näitab see ka seda, milliste kontodega milliseid bitcoin’id on seotud.
See tähendab, et nähtav on ühe bitcoin’i kogu liikumine.
Kui võrrelda nüüd tavalise sularahaga, tähendaks see sama, kui et sa saaksid jälgida, kuidas ja kuhu liigub sinu poolt poemüüjale antud 5 eurone pangatäht. Seega, ühelt poolt on tegu äärmiselt avatud ja läbipaistva süsteemiga. Teiselt poolt pakub see aga ka anonüümsust.
Miks eelistada Bitcoini klassikalisele rahasüsteemile?
- Bitcoini süsteem on rahvusvaheline
- Bitcoine on võimatu devalveerida ning see on deflatsioonivaba
- Bitcoini süsteemi saab kasutada üle terve maailma
- Bitcoine ei saa võltsida, selle võrku manipuleerida ega ka lõhkuda
- Süsteemi toimimiseks on vaja vaid internetti ning kasutajaid
- Võrk on anonüümne, ent tehinguid saab jälgida ehk ülekanded on kõik avalikud
Mis asi on krüptoraha kaevandamine?
Rääkides krüptorahast ning bitcoin’idest, siis alati tuuakse esile ka krüptoraha kaevandamine. Mida see aga siis tähendab? Põhimõtteliselt on tegu protsessiga, kus kaevandajad moodustavad arvutuse abil tehinguplokke. Selle keerulise ja ressurssi nõudva arvutuse – kaevandamise – eest saavad kaevandajad tasuks uusi bitcoin’e, mis lastakse ka ringlusesse. Praegu on see nende peamiseks töötasuks, ent ühel hetkel tehinguplokkide eest saadavate bitcoin’ide arv väheneb. Kui neid enam ei ole, on vaja ka süsteemi natuke muuta ning kaevandajate tasuks muutub tõenäoliselt teenustasu.
Andmebaasides olevad kirjed annavad kindlale aadressile teatud koguse krüptoraha. Aadress siis on krüptograafilise võtmepaari avaliku poole kontrollsumma. Lisaks on võtmepaaril ka privaatne pool. Privaatset poolt teab aga vaid aadressi omanik. Privaatset võtit on vaja ka selleks, et krüptoraha teisele omanikule üle kanda. Krüptoraha aadressi meile loetaval kujul on 33 märgiga (tähte ja numbritega) tekstijupp. Seejuures, aadressi esimene täht, on erinev, vastavalt krüptorahale.
Samal ajal on kaevandamine paljude jaoks ka täiesti võõras mõiste ning keeruline on hoomata, millega tegu.
Inimesed, kes tegelevad kaevandamisega, on krüptovaluuta maailma ühed kõige tähtsamad lülid. Neid võib lausa kutsuda süsteemi raamatupidajateks.
Kaevandajad kasutavad oma arvuteid ja täpsemalt öeldes arvuti võimsust selleks, et teha keerulisi krüptograafilisi arvutusi. Need on vajalikud tehingute läbiviimiseks ning ka tehingute salvestamiseks plokiahelas. Mida rohkem inimesi ehk kaevandajaid on, seda keerulisemaks arvutused muutuvad.
See tähendab ka seda, et kui kaevandajaid oli vähem, oli kaevandamisega võimalik korralikult teenida. Nüüd, kui soovid korralikult teenida, on vaja juba palju korralikumat riistvara, oskusi ja valmidust seda kõike töös hoida. Mida suurem osa arvuti võimsusest on pühendunud arvutuse lahendamisele ehk kaevandamisele, seda suurem on tõenäosus, et arvutus õnnestub lahendada.
Mis aga juhtub, kui arvutus saab tehtud? Kaevandaja tasuks on auhind ning tehingutasu. Auhindade väärtus on ajas kahanenud. Lisaks sellele muutub kaevandamine ka keerulisemaks. Põhjuseks on ka see, et ringluses saab korraga olla teatud arv bitcoin’e. Kuna suur osa nendest on juba kaevandatud, on kaevandamine raskem ja auhinnad väiksemad.
Kuigi kaevandamisega saab tegeleda põhimõtteliselt igaüks, nõuab sellega alustamine natukene teadmisi ja ka riistvara olemasolu. Kaevandamiseks on vaja erilist riist- ja tarkvara. Kõige levinumad on ASIC riistvara ning CGmining tarkvara. Lisaks nõuab kaevandamisega tegelemine suuremat arvutusressurssi ning arvutusressursse koondada, selleks kutsutakse esile kaevandajate ühistegevus ehk mining pools.
Bitcoin’ide loomine toimub tsüklites. Ühes tsüklis kinnitatakse 210 000 tehinguplokki. Selle käigus väljastatakse siis ka bitcoin’e X arvus. Iga tsükliga väheneb tehinguplokis loodavate bitcoin’ide arv täpselt poole võrra. Mis aga moodustavad tehinguploki? Selle moodustavad andmed, mis ei ole veel tehinguplokkidesse lülitatud, aga mis on juba kontrollitud. Selleks, et kinnitada tehinguploki õigsus ning tagada selle võltsimiskindlus, arvutatakse krüptograafiline räsi. Krüptograafiline räsi peab vastama Bitcoini protokollide reeglitele ning see muutub ploki osaks.
Krüptoraha ostmine ning selle hoidmine
Tavalise raha võib panna madratsi alla, rahakotti, hoiupõrsasse või viia panka ning kanda oma kontole. Kuidas toimub asi aga krüptorahaga? Kuidas toimub krüptoraha hoidmine? Digirahal puudub ju füüsiline kuju, tegu on lihtsalt numbriga, nii et hoiupõrsast ei ole abi.
Selleks, et krüptoraha eest päriselt tehinguid teha, on vaja vastavat rahakotti.
Rahakoti moodustavad digitaalsed tõendid, mis aitavad identifitseerida krüptoraha omanikku ning tagavad ligipääsu krüptorahale ja selle kasutamiseks.
Ja muide, ühel inimesel võib olla ka mitu rahakotti. Keegi ei näe aga seda, kes on mingi rahakoti taga. Ja kuigi tehinguid on võimalik jälgida, on tehingu juures olemas vaid saatja ning saaja avalikud võtmed ehk krüptorahakoti aadress ja müntide hulk. Privaatvõti, mida on vaja tehingu kinnitamiseks, on privaatne ja seda ei näe mitte keegi.
QR kood
Mõnes mõttes saab aga digiraha siiski ka tavalises rahakotis hoida. Nagu juba öeldud, siis tehingute tegemiseks on vajalik avalik võti ning privaatne võti. Selle võtme saab koostada aga ka QR koodi kujul ning antud koodi välja printida ja hoida tavalises rahakotis. Kui siis vaja, saab koodi mobiiltelefoni abil sisse skännida ning selle abil tehingute sooritamist kiirendada.
Mobiilne krüptorahakott
Ideaalne neile, kes eelistavad nutitelefoni kasutamist arvutile ja seda ka teenuste ees maksmisel. Krüptorahakoti rakendused on leitavad mõlemale, iOS ja Android süsteemidele, kõige lihtsam on sobiv rakendus alla laadida. Kuigi mobiilne rahakott on mugav ja sinuga alati kaasas, on antud rakendused väga tihti erinevate häkkerirünnakute sihtmärkideks. Teine probleem tekib siis, kui telefoni ära kaotad või see ära varastatakse.
Veebirahakott
Veebirahakoti kasutamisel hoiustatakse privaatvõtit eraldi serveris ning sellele on ligipääs ükskõik millise internetiühendusega seadme abil. St sülearvuti, nutitelefon, tahvelarvuti jne. Endiselt on miinuseks aga haavatavus häkkerirünnakutele.
Desktop rahakott
Sellest on võtmeid juba keerulisem varastada. Vaja on alla laadida vastav programm (kõige tuntumad on Exodus ja Bitcoin Core) ning võti salvestatakse kindla arvuti kõvakettale. Pole rakendusi, pole servereid ning võtme omastamine on palju keerulisem. Siiski tuleb mõelda sellele, mida teha siis, kui arvuti kõvaketas peaks ootamatult katki minema.
Riistvarapõhine rahakott
See on kõikidest võimalustest absoluutselt kõige turvalisem. Siiani pole olnud ühtegi juhtu, kus riistvarapõhises rahakotis hoiustatud privaatvõti on varguse ohvriks langenud. Tegu on täiesti eraldi seadmega, kuid neid saab kasutada ka interaktiivselt. Üks tuntumaid tootjaid on Trezor, kuid on ka teisi ettevõtteid. Samas ei tasu valida kõige odavamat lahendust, vaid eelistada siiski turvalist ja tuntud tootjat.
Krüptoraha ostmine
Kõige lihtsam viis krüptorahade ostmiseks on erinevate platvormide kasutamine, mis tegelevadki krüptovaluutade vahendamisega. Muidugi, krüptovaluutat saab vahetada ka inimeste endi vahel. Ja kuigi see on võimalik, tasuks ikkagi alustada usaldusväärse platvormi leidmisega.
Krüptovaluutadel on oma väärtus. Väärtus sõltub suuresti sellest, kui palju krüptoraha kasutatakse.
Mida rohkem seda kasutatakse, seda kõrgem on ka krüptoraha väärtus. Seetõttu on keeruline ka öelda, milline on krüptoraha kurss näiteks euro või USA dollari suhtes, sest see võib muutuda ootamatult kiirelt.
Milleks krüptoraha on kasulik?
Paljud inimesed kipuvad arvama, et krüptoraha on mõeldud vaid tõelistele tehnikafännidele ning arvutisõpradele. Samas saab krüptorahaga teha palju rohkemat. Mida aasta edasi, seda rohkem on ettevõtteid, kes aktsepteerivad krüptoraha kui täiesti tavalist maksevahendit. Mõned näited, kus saab krüptoraha kasutada:
- Veebipoodides maksmiseks. Eesti e-poodides saab seda küll vähem teha, ent bitcoin’id on globaalsed ja tänu sellele saab ostelda ka nendes poodides, mis aktsepteerivad juba krüptovaluutat.
- Muude tehingute tegemiseks – üks suuremaid ettevõtteid, kus saab tasuda krüptovaluutaga, on näiteks airBaltic
- Hotellibroneeringute tegemiseks
- Apple App Store’s shoppamiseks
- Investeerimiseks – tõsi, krüptovaluuta investeerimine on üks riskantseimaid võimalusi. Selle väärtus kõigub kiirelt ja ootamatult ning üsna suurelt. Kahjuks ei ole ka kontrolli kõikumiste üle. Samas, võib see tähendada ka häid investeeringuid. Kes otsustavad siiski krüptorahasse investeerida, peavad silma peal hoidma turul ning uudiste maailmal, et proovida ennustada eesootavaid muudatusi.
- Samamoodi saab krüptoraha kasutada ka sõprade vahel ühiste arvete tasumiseks või näiteks sünnipäevakingile kulunud raha oma osa tagasi maksmiseks.
Kokkuvõte – mis on krüptoraha eelised ning puudused?
Kui krüptoraha teemaks tuua, jagunevad paljud inimesed kaheks. On neid, kelle arvates on tegu tõelise tulevikuteemaga ning on igati selle poolt, et krüptoraha kasutamist edendada ja laiendada. Ja on neid, kelle arvates on krüptoraha üks suur hämamine ning skeem ning paberraha ja metallmündid on igati turvalisemad. Eks igal inimesel on õigus oma arvamusele. Võtame aga nüüd kokku, mis on objektiivselt krüptoraha plussid ning miinused.
Eelised
- Kõik krüptorahaga tehtavad tehingud on privaatsed
- Tegu on globaalse makseviisiga ning tänu sellele on ka riikidevaheline kauplemine kergem sh riikides, kus teised e-makseviisid on alles arenemisjärgus
- Tegu on seadusliku makseviisiga
- Keeruline võltsida ehk tehingud on turvalised
- Tehingutasud on võrdlemisi madalad
- Kõikidel inimestel on võimalus krüptoraha kaevandamisega lisatulu teenida
- Tegu on detsentraliseeritud makseviisiga, valitsustel ei ole selle üle võimu
- Krüptoraha on piiratud koguses, nii et inflatsioon ei ole mureks
Puudused
- Privaatsus, mis on ka eelis, võib osutuda puuduseks, kuna seda kasutavad ära häkkerid ja kurjategijad
- Krüptoraha väärtus tõuseb ja kahaneb kiiresti ning suurtes mahtudes
- Kohti, mis aktsepteerivad krüptoraha, on hetkel veel võrdlemisi vähe
- Kui tehing ebaõnnestub või krüptoraha mündid kaotsi lähevad, ei saa neid tagasi
- Tegu on siiski uudse süsteemiga, millel on omad miinused ja need vajavad läbimõtlemist ning parandamist
Tegu on igal juhul huvitava makseviisiga ning kindlasti on põnev näha, mis juhtub järgmise kümne aasta jooksul.
Kui soovid juba nüüd krüptovaluuta maailma astuda, siis ära unusta, et tegu pole mitte mängu internetirahaga, vaid täiesti reaalse valuutaga. Investeerimisega võivad kaasas käia riskid, nii et asjasse tasub suhtuda teadlikult.
Krüptoraha investeerimine ja sellega kauplemine
Selle asemel, et oma arvutiga krüptovaluutat kaevandada, võib sissetulekut teenida ka teisel moel ning vaadata, kuidas kulgeb krüptoraha investeerimine.
Esmalt on vaja valida usaldusväärne börs, et vältida olukorda, kus börs lihtsalt tegevuse lõpetab ning sinu rahaga minema läheb. Üks paremaid variante, mis on eri kasutajate hinnangul ka äärmiselt usaldusväärne, on Coinbase. Tegu on küll USA ettevõttega, ent nad on laienenud Euroopasse ning nende Euroopa partnerpangaks on just Eesti LHV! Teine hea variant on ka Bitstamp, Sloveenia ettevõte, mis nüüd tegutseb Londonis.
Üks asi, millega arvestada, on ka see, et kui sa otsustad hakata börsil kauplema, tuleb oma anonüümsusest loobuda.
Kui muidu on krüptorahaga kauplemine anonüümne, siis börsidel nõuavad rahapesu tõkestamise reeglid kauplejata isikustamist ehk kasutaja on vaja siduda oma identiteediga.
Kui soovid eurode eest krüptovaluutat osta, saad seda teha kas SEPA ülekande või krediitkaardimaksega. Kui konto on üles seatud, krüptoraha soetatud, oledki valmis kauplemisega alustama. Tegu on aga börsiga nagu iga teine, nii et tee siiski mõistlikke ning läbimõeldud otsuseid, et vähendada riski raha kaotamiseks.
