See tähendab täpselt seda, mida sellest väljendist võib mõista. Võlgnik vabaneb sellega oma võla maksmise kohustusest ning kohtutäitur peab menetlemisprotsessi lõpetama. Samamoodi kaob sissenõudjal õigus võlga nõuda. Credit24.ee on tõestanud, et see on tõsine pakkuja.
Kõikidele võlgadele on ette nähtud tähtaeg, mille kätte jõudes on võlgnikul võimalus ja õigus nõuda võla kustutamist.
Mida on vaja võla kustutamiseks?
1. Esiteks peab olema kätte jõudnud aegumise tähtaeg
2. Teiseks on vaja esitada vastav avaldus
3. Kolmandaks on vaja tasuda avalduse läbivaatamise riigilõiv
Aegumise tähtaeg
Eestis ei ole just alati olnud võimalus kasutada võlgade aegumise tähtaega. 5. aprill 2021 oli see päev, kui täitus 10 aastat nende kohtuotsuste menetlemisest, mille osas on võimalik taotleda aegumist.
Võiks arvata, et võla aegumine algab kohtuotsuse jõustumisest, ent tegelikult algab see päevast, mil sissenõudja on esitanud kohtutäiturile kohtuotsuse, et seda täita. 10 aasta möödumisel see lõpeb.
Kes peab aegumise võimalust kasutama?
Mitte ükski võlg ei aegu automaatselt, lihtsalt kindla arvu aastate möödudes. Vastupidi, võlgnik peab ise olema väga aktiivne! Ja selle juures ka teadma, mida ning kuidas teha.
Võlgniku kohustused
Kui aegumise avaldust ei esitata, jätkab kohtutäitur võla sissenõudmisega. Seetõttu on oluline ka see, et teada, kellele avaldus esitada. See tuleb esitada nimelt just võlga menetlevale kohtutäiturile.
Avalduse saab esitada e-posti teel (digiallkirjastatult), saada tavapostiga või ka panna otse kohtutäituri büroo postkasti.
Enne kogu paberimajanduse teele saatmist, on hea mõte veel kontrollida, et aegumise avaldus esitatakse just tsiviilasjas tehtud kohtulahendi kohta ning et kohtulahend on olnud kohtutäituri käes vähemalt 10 aastat.
Kui esitada see enne 10 aasta kättejõudmist, ei ole võimalik taotlust rahuldada. Ehk et avaldus lükatakse automaatselt tagasi. Kui aga kümne aasta piir on saavutatud, võib avalduse esitada ükskõik mis ajal. Avalduse esitamiseks lõpupiir puudub.
Avaldust ei saa aga esitada tasuta. Hetkel on koos käibemaksuga avalduse läbivaatamise tasu 18 eurot.
Avalduse läbivaatamise eest makstav summa võib ajas muutuda. Ehk tegu on veel ühe asjaga,mida tasuks kontrollida, et kogemata mitte valet summat maksta.
Iga asja aegunuks tunnistamise eest on vaja maksta eraldi! Seda ka juhul kui esitad ühise avalduse või kui sama kohtutäitur tegeleb kõikide nõuetega, mida soovid aegunuks tunnistada. Etteantud tasu on vaja maksta otse kohtutäituri ametikontole. Selgitusse märgi kindlasti nii täiteasja number kui ka selgitus „aegumise avalduse läbivaatamise tasu“.
Kui ei maksa etteantud riigilõivu, ei vaadata avaldust ka läbi!
Kas nüüd on võlg lahendatud?
Kahjuks ei piisa lihtsalt avalduse esitamisest. Lisaks võlgniku poolt avalduse esitamisele on vajalik ka võla sissenõudja nõusolek.
Avalduse esitamine on seega ainult esimene samm.
Kui kohtutäitur on avalduse kätte saanud ja asub sellega tegutsema, annab ta ka sissenõudjale teada, et võlgnik toetab aegumist. Kui võla sissenõudja on võla aegumisega nõus, lõpetab ka kohtutäitur menetluse. Juhul kui võla sissenõudja pole sellega nõus, ei aktsepteerita avaldust.
Olukorras kus sissenõudja on aga leidnud, et võlg siiski ei ole aegunud ja võlgnik pole sellega nõus, on tal siiski veel võimalusi. Näiteks on tal võimalus mittenõustumine kohtus vaidlustada. Sellises olukorras on kohtu poole pöördumine ka riigilõivuvaba. Samas ei tohiks otsust teha ülejala. Miks?
Nimelt, kui kohus nõustub võla sissenõudjaga, et nõue ei ole aegunud, jääb sissenõudja kohtukulude kandmine just võlgniku kanda. Sama toimib aga ka vastupidi. Kui kohus otsustab seda et võlg on aegunud, peab võla sissenõudja hüvitada võlgniku kohtukulud.
Kui ruttu see käib?
Kohtutäitur jõuab reeglina otsuse, kas on aegunud või mitte, vastu võtta 30 päeva jooksul alates avalduse esitamise päevast. Kohustatud isik saab sellest üsna kiirelt ka teada.
Aeg kohtusse minna
Võlanõude aegumisel ja kohtusse pöördumisel on seos kahel juhul. Esiteks juba eelmainitud juhtum, kus võlanõudja ei nõustu võlanõude aegumisega.
Teine juhus tähendab, et võlgnik ei lähe läbi kohtutäituri, vaid pöördub otse kohtusse. See tee võib targem mõte olla olukorras, kus on juba ette teada, et võla sissenõudja ei nõustu aegumise kohaldamisega. Küll tähendab otse kohtu poole pöördumine, et ei saa riigilõivuvabastust, vaid on vaja tasuda 30 euro suurune riigilõiv.
Arvestama peab aga ka sellega, et isegi kui see rahuldatakse, ei vabasta avalduse rahuldamine võlgnikku täitekulude kandmisest. Täitekulud on vaja tasuda kohtutäiturile. Võimalik on küll täitekulude suuruse vähendamine, ent mitte sellest loobumine.
Täitekulude tasumine on oluline selleks, et arestitud vara vabastada ja ka kohtutäiturist vabaneda. Täitekulude suurus ei ole suvaline, vaid on sõltuvuses võla summast.
Kust saada infot?
Kõige parem viis info saamiseks on suhelda otse asja menetleva kohtutäituriga. Kui ei tea, kes on kohtutäitur või puudub muu oluline info, saab kiire ja hea ülevaate www.eesti.ee portaalist. Teiseks variandiks on taotleda infot Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojast, saates neile digiallkirjastatud avalduse.
Ülevaade kogu protsessist:
• Avalduse esitamine kohtutäiturile
• Avalduse esitaja maksab 18 eurot ehk suuruse avalduse läbivaatamise riigilõivu
• Kohtutäitur vaatab avalduse läbi
• Kohtutäitur edastab avalduse võla sissenõudjale
• Sissenõudja otsustab, kas ta nõustub või ei nõustu aegumise kohaldamisega
• Kui sissenõudja jääb nõusse, vormistab kohtutäitur lõpetamise otsuse. Kui sissenõudja ei jää nõusse, annab kohtutäitur sellest võlgnikule teada ja jätkab täitemenetlusega.
• Viimane samm sõltub jällegi sellest, mis juhtus eelmises punktis. Kui sissenõudja jäi nõusse, on võlgnikul vaja tasuda kohtutäituri tasu ning menetlus on lõpetatud. Kui sissenõudja ei ole nõus, on võlgnikul võimalus kohtusse pöörduda.
Kuidas avaldus korrektselt täita?
Selleks, et aegumise avalduse läbivaatamine läheks võimalikult sujuvalt, ole kindel selles, et kogu vajalik info on seal olemas.
Kindlasti peab seal olema kohtutäituri nimi, kellele see aegumisavaldus on mõeldud. Lisaks sellele ka täiteasja number. Kui täiteasja numbrit pole juba olemas, saab selles ühest kohast kahest: kas www.eesti.ee portaalist või Kojale tehtud päringust.
Avalduse esitajal on vaja veenduda ka selles, et avaldusele saaks kirja nii võlgniku ees- ja perekonnanimi, isikukood kui ka võlgniku e-posti aadress või sideaadress, mille vahendusel ta soovib vastust saada.
Lisada on vaja ka sissenõudja nimi või nimetus ning isiku- või registrikood.
Lisada on vaja ka vabas vormis palve täitemenetluse lõpetamiseks põhinõude osas ning seda aegumise tõttu.
Ja seejärel kõige lõppu avalduse esitamise kuupäev ning ka avalduse esitaja allkiri või digiallkiri.
Kas see on suurepäraseks viisiks, kuidas oma võlgadeks vabaneda?
Võlgade aegumine tundub suurepäraseks variandiks, kuidas oma võlamuredest pääseda ning kuidas oma eluga normaalsusesse naasta.
Piilume seadust
On olemas üks kindel nõue, mis kehtib just võlanõude aegumise kohta ning selle leiab Eesti tsiviilseadustiku üldosast.
§ 142. Aegumise mõiste:
(1) Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
Millal võlad aeguvad?
Igale võlanõudele kehtivad oma tähtajad. On hea teada, milline aegumistähtaeg mingisele nõudele kehtib:
• Seadusest tulenevad nõuded (sh tsiviilnõuded): 10 aastat. Tähtaeg algab, kui jõustub kohtuotsus või on mõne teise täitedokumendi väljastuskuupäev.
• Riigi poolt edastatud nõue (sh Maksu- ja Tolliameti nõuded): 5 aastat.
• Rahatrahvid, mis on seotud väärteoasjadega: 4 aastat
• Rahalised karistused, mis on seotud kriminaalasjadega: 7 aastat
• Nõuded, mis tulenevad omandiõigusest ja pärimisõigusest: 30 aastat
• Üldjuhul on reegliks 10 aastat
Kas aegumine võib katkeda?
Meeles on vaja pidada sedagi, et aegumine võib teatud juhtudel katkeda.
Kõige tavalisemal juhul katkeb aegumistähtaeg siis, kui võlgnik on otsustanud nõuet tunnustada. Tunnustamine võib tähendada erinevaid asju: võla või intresside osaline tasumine või ükskõik milline muu tegu, millega võlgnik tunnustab võlanõude olemasolu. Ehk kulutades paar eurot, võid kaotada mitu aastat.
Lisaks katkeb aegumine ka siis, kui täitedokument on uuesti täitmiseks esitatud. Variante on rohkemgi. Nt: nõude esitamine pankrotimenetluses, avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetlemiseks jne.
Võla aegumine on iseenesest üksjagu keeruline teema. Kõige kergem viis asi endale selgemaks teha, on suhtlemine kohtutäituriga.
Üldiselt saab infot juristidelt, kellel ei pruugi olla teadmist konkreetse juhtumi kohta, aga kes oskavad anda üleüldiselt kasulikku infot.
Kas alati on mõttekas oodata võla aegumist?
Võla võtmine tähendab alati võimalust, et sul ei ole võimalik võlga tagasi maksta. Elus võib meid tabada erinevaid ootamatusi nagu töökaotus, tervise kehvenemine või teised probleemid, mis toovad endaga kaasa raskused rahaliste kohustuste täitmisel.
Ehk siis ühelt poolt tahaks oodata võla aegumist. Sellisel juhul saab võlast lahti ning ei pea oma niigi halba rahalist olukorda veelgi rohkem halvendama. Küll ei saa lihtsalt seda ootama jääda, sest juba Eesti vanasõna teadis ju, et võlg on võõra oma.
Esiteks ei ole võla aegumise ootamine õiglane laenuandja suhtes, kes andis sulle laenu, ent kes nüüd peab kahju kannatama. Sa ju otsustad keelduda oma kohustuse täitmisest. Selliselt võib tekkida suisa doominoefekt, kui võlgnik ei maksa ning kus laenuandja satub omakorda võlgadesse ja probleemidesse. Üks halvaks läinud nõue toob kaasa terve hunniku uusi probleeme. Paar eurot sinna või tänna ei pruugi tunduda probleemina, ent üsna varsti võib see lumepallina veerema hakata.
Kohtutäitur ei kao kuskile
Arvesta sellega, et kui sa otsustad oodata võlanõude aegumist, ei tähenda see siiski lihtsalt 10aastast ooteperioodi. Sel ajal kui 10 aastat täis tiksub, tegeleb kohtutäitur siiski võla sissenõudega ja see võib su elus üksjagu probleeme tekitada. See ei ole rahulik probleemivaba periood. Kas 10 aasta jagu ootamist on tõesti seda väärt?
Oluline seadusemuudatus võeti vastu 2011. aastal. Just selle otsusega langes täitemenetluses olevate tsiviilnõuete aegumistähtaeg 30 aastalt 10 aastale. Selle otsuse tõeline mõju selgus hoopiski kümme aastat hiljem, kui kümned tuhanded võlad hakkasid aeguma.
Kuigi paljud võlad võisid olla palju vanemad hakkas kümneaastane tähtaeg jooksma just 2011. aastast ehk korraga aegusid ka tunduvalt varem vastu menetletud tsiviilnõuete tähtajad. Seetõttu kujuneski olukord selliseks, et korraga, seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on ligi 80 000 inimestel. Nad kõik said esitada avalduse selleks, et nende võlanõue tunnistataks aegunuks. Sellise suure numbri inimeste ja võimalike taotluste teenindamiseks ehitasid juristid lausa täitemenetluse aegumise õigusroboti. Selliselt muutus taotluse esitamine koheselt kordades lihtsamaks ja pikas plaanis ka efektiivsemaks, sest tehti vähem vigu.
Õigusabiroboteid on kasutatud juba mitmeid aastaid ja seda nii Eestis kui ka meie naaberriikides. See on tuntavalt vähendanud juristide töökoormust ja muutunud protsessi lihtsamaks ka tavainimestele – neile, kes ei tegele iga päev taotluste esitamise ja avalduste koostamisega.
On oodata, et tulevikus on kogu protsess siiski kergem, sest korraga aegub tunduvalt vähem võlanõudeid, kui nüüd sel kõige esimesel hetkel.
