Aktsiate ostmine on teema, mida me kohtame meedias ja internetis aina rohkem ja rohkem. Kunagi tegelesid aktsiate ostmisega vaid ärimehed, kes olid kindlasti ülikondades ja töötasid terasest ning klaasist ehitatud pilvelõhkujates. Aktsiate ostu ja müümisega kaasnes teatud võimas oreool ning tundus et ilma aastaid õppimata ei ole lootustki aktsiaturgudel midagi tarka teha.
Tere tulemast ettevõtlusesse
Ettevõtluses on erinevaid vorme. Enimlevinud on osaühing, mittetulundusühing ja aktsiaselts. Investeerimise ja aktsiate ostmise maailmas on kõige tähtsam just see viimane. Kõik aktsiaseltsid koosnevad osakutest ehk aktsiatest. Iga aktsia esindab osakest ettevõtte koguosalusest! See tähendab, et aktsiat omav eraisik või juriidiline isik on ühtlasi ettevõtte samaväärse osa omanik!
Kuidas aktsiate ostmine aitab raha teenida?
Aktsiatega teenitakse raha laias laastus kahel moel. Esiteks korjates dividendide väljamakseid ning teiseks aktsia kursi tõusmisel olemasolevate aktsiate müümine.
Nüüd on aga aktsiate ostmine ja müümine kättesaadav põhimõtteliselt kõigile. Ainus, mida vaja, on soov tegeleda aktsiatega kauplemisega ning kasvõi kümme eurot vaba raha, millega alustada.
Muidugi ei tohiks aga ka neid otsuseid ülepeakaela teha. Kuigi ei ole vaja mitmeid aastaid õppida, peab end vähemalt kurssi viima sellega, mis on aktsiate ostmine tegelikult ja mis peitub selle taga. Üks parimaid viise alustamiseks on teha endale selgeks see, mida tähendab üks või teine mõiste. Selliselt saab olla kindel, et ei tee halbu otsuseid lihtsalt valesti mõistmise tõttu.
Aktsiate ostmisega seotud mõistete ABC
Mõisted, mis on vaja endale puust ja punaseks selgeks teha.
Aktsia – tegu on väärtpaberiga, mis kinnitab ja näitab omaniku õigus osale ettevõtte varast ning ettevõtte kasumist.
Aktsionär – ettevõtte aktsiate omanik. Ettevõtte aktsiaid võib omada nii eraisik kui ka ettevõtte. Põhimõtteliselt on aktsionär ettevõtte üks omanikest, ent oluliselt sõltub see, kui suurt osa aktsiatest nad omavad. Kui aktsionär omab 5% aktsiatest, kuulub talle ka 5% kogu häältest. Aktsionäri kindlamad õigused sõltuvad ka sellest, millist tüüpi aktsiaid nad on ostnud.
Kõige suuremad aktsionärid on tavaliselt investeerimisfondid.
Lihtaktsia – kõige tavalisem aktsia, mida omades on aktsionäridel hääleõigus ettevõtte aktsionäridele mõeldud üldkoosolekul.
Eelisaktsia – omaette väärtpaberi tüüp, mida omades on aktsionäril ettevõttes eelisosalus. Miks see on tähtis? Eelisaktsiat omades on sul ka rohkem õiguseid. See võib tähendada: tagatud dividendide maksmine; prioriteet dividendide maksmisel ning prioriteet ettevõtte varade jagamisel juhul kui ettevõte pankrotistub.
Aktsiakurss – see väljendab aktsia hinda, millega aktsiat parasjagu ostetakse ning müüakse. Aktsiate hinnad kõiguvad reeglina igapäevaselt.
Aktsia nimiväärtus – ettevõtte aktsiakapital moodustub, kui korrutada kõikide aktsiate summa ühe aktsia nimiväärtusega. Aktsia nimiväärtus väljendab aktsia osakaalu ettevõtte aktsiakapitalis. Mõnikord muudetakse aktsia nimiväärtust, mis toob endaga kaasa aktsiate jaotamise ehk inglise keeles split.
Aktsiate jaotamine ehk split – ettevõttel on võimalus olemasolevad aktsiad väiksemateks osadeks jagada. Võtame näiteks ettevõtte, kus aktsia maksab 50 eurot ning ettevõte plaanib teha 2:1 jaotusega spliti. Kui aktsionäril oli senini üks aktsia, mis maksis 50 eurot, siis parast aktsiate jagamist on tal kaks aktsiat, mõlema hinnaks 25 eurot. Aktsiate jaotamine võetakse tihtipeale ette siis, kui aktsia hind on kerkinud metsikutesse kõrgustesse. Aktsiate jagamisega langeb ka hind, mis pakub ka väikeinvestoritele võimalust turule siseneda. Enne kui teostamine reaalsuseks saab, on vaja saada luba aktsionäridelt ning ettevõtte nõukogult.
Börs – väärtpaberiturg, kus on kindlad kauplemisreeglid ning kus toimub suur osa aktsiatega kauplemisest.
Indeksaktsia – inglise keeles kohtab väga palju ka Exchange trade fund ehk ETF mõistet, mida on hea teada, kui plaanid tegutseda võõrkeelsel turul. ETF tähendab põhimõtteliselt aktsiabörsil kaubeldatavat fondi. ETFid jagunevad veel ka kaheks. Esiteks closed end funds ehk börsil kaubeldavad suletud investeerimisfondid. Teiseks index shares ehk indeksaktsiad. ETFe valitakse reeglina siis, kui on plaan investeerida kas kindla regiooni aktsiatesse, kindla sektori aktsiatesse või toorainesse.
Müüginoteering – taas kord, inglise keeles leiab sama tähenduse mõistete ask ning offer alt. Sellega märgitakse madalaimat hinda, millega noteerija on üldse nõus väärtpaberit müüma.
Avamishind – inglise keeles open. Sellega märgitakse summat, millega antud päeval aktsiaga kauplemist alustatakse.
Noteerija – turutegija ning reeglina maakler.
Aktsiasümbol – inglise keeles ticker. Spetsiifiline ja unikaalne tähemärkide kombinatsioon, millega märgitakse aktsiabörsil kaubeldava ettevõtte aktsiat. Iga börsile sisenev ettevõte saab endale aktsiasümboli, mis on siiani vaba olnud. Seetõttu võibki aktsiajuttudes kohata mitte niivõrd ettevõtete nimesid, kui vaid lühemaid sümboleid.
Aktsiafond – inglise keeles equity fund. Investeerimisfond tähendab vara kogumikku. Tegu on fondiga, mis investeerib juriidilise isikuna aktsiatesse. Fonde on väga palju erinevaid, tavaliselt on neil oma strateegiad ning oma eesmärgid ning vastavalt nendele valitakse ka aktsiad, millesse investeerida. On fonde, mis eelistavad investeerida stabiilsetesse ja tuntud firmadesse. Ja on fonde, mis otsivad pidevalt uusi ning võimsa kasvupotentsiaaliga firmasid. Kuidas sellised fondid tulu teenivad? Tulu tekib aktsiate hinnamuutusest ning omavatelt aktsiatelt makstavatelt dividendidelt. Aktsiafondidesse investeerimist soovitatakse tihtipeale ühena esimestest sammudest, sest selliselt pole vaja ise üksikuid aktsiaid välja valida, mis võib alustaja investorile liiga keeruliseks osutuda.
Fondihaldur – inimene, kes haldab aktsiafondi tegevust. Fondijuht haldab kindlat investeerimisfondi. Tema töö on otsustada, kuhu investorite investeeritud raha investeerida. Fondidesse investeerimine ja fondijuhi teenuste kasutamine võtab seega natuke ära otsustusvabadust, ent samas eemaldab see ka terve hunniku muresid. Ise uurimise asemel on võimalik kasutada fondijuhi teadmisi ja kogemusi, et teha targad investeeringud.
Dividend – ettevõtte üldkoosoleku otsuse alusel ettevõtte aktsiaid omavale aktsionärile makstav summa. Reeglina on see osa ettevõtte kasumist.
IPO – inglise keeles Initial Public Offering on aktsiate avalik esmapakkumine ehk aktsiate emiteerimine. Miks seda tehakse? IPO eesmärgiks on ettevõttele vajaliku kapitali hankimine. Tihtipeale on see vajalik ettevõtte restruktureerimiseks, laenukoormuse vähendamiseks ja/või ettevõtte laienemiseks. Sellega kaasnevad aga ka kohustused. Börsile sisenemisega on ettevõttel kohustus alluda antud börsi poolt paikapandud reeglitele ning kohustus raporteerida firma finantstulemusi.
Aktsiate tagasiost – inglise keeles stock buyback või stock repurchase tähendab seda, et ettevõtte ostab tagasi juba börsile jõudnud aktsiad. Miks seda tehakse? Aktsiate tagasiost on dividendide maksmisele üheks võimalikuks alternatiiviks. Tihtipeale võib tagasiost olla maksuefektiivsem, kui dividendide väljamaksmine. Kuigi tagasiost võib kõlada negatiivselt, siis tegelikult saab seda näha teisiti. Soov ettevõtte aktsiaid tagasi osta näitab, et ettevõtte enda juhtkond arvab, et aktsia on hea investeering ning selle sammuga toetatakse ettevõtte aktsia hinda. Tagasiostuga väheneb ka parasjagu ringluses olevate aktsiate arv.
P/E suhtarv – tegu on valemiga, mis näitab aktsia hinna ja kasumi suhet. Aktsia hinna sümboliks on seejuures P ning kasumi sümboliks E. E võib olla tuleva aasta kasum ehk forward P/E ning ka viimase jooksva 12 kuu kasum ehk trailing P/E. See on üks number, mis annab võrdlemisi kiire ülevaate sellest, mis on ettevõtte suhteline väärtus. Lihtsalt selgitades, mida kõrgem P/E suhtarv, seda kallim on aktsia. Muidugi ei tähenda puhtalt kallis aktsia head investeeringut. P/E suhtarvu on hea mõte võrrelda teiste sarnaste firmade suhtarvuga ning ka üldiselt sektori keskmise suhtarvuga.
Pikk positsioon – väärtpaberi positsioon, kus panustatakse aktsiate hinna tõusmisele. Aktsia turuhinna langus vähendab seega ka positsiooni väärtust.
Lühike positsioon – positsioon, kus aktsia turuhinna tõus vähendab positsiooni väärtust aga aktsia turuhinna langus suurendab positsiooni väärtust. Ehk need, kes eelistavad lühikest positsiooni, panustavad sellega väärtpaberi hinna langusele.
Lühikeseks müümine – inglise keeles sell short. See tähendab, et investor või siis maakler müüb aktsiaid, mida tal hetkel portfellis ei ole ehk müüakse laenatud aktsiaid. Investor või maakler panustab sellele, et antud aktsiahind langeb tulevikus, mis lubab tal aktsiad odavama hinnaga tagasi osta. Lühikeseks müümine on keerulisem protsess ja tavainvestor ei peaks sellesse sukelduma.
Alternatiivturg – iseenesest sama, mis on börs. Erinevus tuleneb sellest, et alternatiivturg on mõeldud pigem väiksematele ettevõtetele. Seetõttu on turule sisenemistingimused kergemad või siis madalamad. Erinev on ka see, et igal nimekirja jõudnud ettevõttel on oma kindel juhendaja, kes annab ettevõttele juhiseid käitumiseks ning järgmiste sammude tegemiseks. Kuna sisenemisnõuded on madalamad, on alternatiivturu ettevõtetesse investeerimine tunduvalt riskantsem. Samas, on ka teenimisvõimalused märkimisväärselt suuremad.
Fundamentaalne analüüs – analüüsimeetod, kus uuritakse firma majandusnäitajaid, olukord üldiselt kogu tööstusharus ja ka majanduses, eesmärgiga leida aktsia väärtus. Analüüsi tehes arvestatakse ka ettevõtte juhtkonnaga ning konkurentidega. Miks seda tehakse? Kui fundamentaalse analüüsi järel avastatakse, et aktsia hind on väiksem, kui see peaks olema analüüsi järgi, annab see märku sellest, et ettevõtte aktsia on odav ja seda tasub osta. Kui aga aktsia hind on märkimisväärselt kõrgem, võib see anda märku, et aktsia on ülehinnatud.
Nasdaq Tallinna börs – tegu on Eesti ainsa reguleeritud väärtpaberite järelturuga. Börsil saavad kokku investorid, kes soovivad raha paigutada; ettevõtted, kes tahavad kaasata täiendavat kapitali ning börsi liikmed, kes vahendavad kauplemissüsteemis väärtpaberitehinguid.
Kuidas võib investeerimine ohtlik olla?
Pole olemas täiesti riskivaba investeerimist. Vahet pole, mida keegi võib lubada, see on lihtsalt võimatu. Mida suuremat kasumit on teoorias võimalik loota, seda suuremad on ka riskid. Just see on põhjuseks, miks ei tasu investeerida summas, mida ei saa lubada kaotada. Jah, tõenäosus on teenida kasumit ja see oleks tore. Tõenäoline on aga ka investeeritud summa kaotada ja kui selle tulemusel jääb ilma näiteks oma elukohast, on tegu äärmiselt halva olukorraga.
Aga millised on need põhilised riskid, millega peab arvestama?
Investeeringud, mis ei ole piisavalt hajutatud
Teises riigis asuv ettevõte
Ettevõtte asukohariigi või teiste otseselt firma käekäiku mõjutavate turgude majanduslik ning ka poliitiline käekäik. See tähendab, et välisturule investeerides on vaja end kurssi viia sellega, mis seal välisturul toimub. Majandus, poliitika ja kõik muu, millel on kasvõi teoreetiline mõju sinu tehtud investeeringutesse. Just seetõttu tasub vähemalt alustada turul, mis on sulle juba tuttav ning mille käekäiguga oled kursis.
Ettevõtte suurus
Tihtipeale on väiksemate ettevõtete aktsiad kõikuvamate hindadega
Tururisk
Majanduskriis on reaalsus, mis tuleb varem või hiljem ning mõjutab reeglina turge laiemalt. Reeglina on kogu protsess omavahel seotud, ning mis mõjutab kaugena tunduva Hiina majandust ja turgu, jõuab laietena ka meieni. Ja alati ei pea midagi ka reaalselt toimuma. Piisab inimeste hirmust ning ülereageerimisest, mis omakorda siis toob kaasa turu hüplemise, rohkema ülereageerimise ja sellise ahelreaktsioonina kõik see läheb.
Riigi poliitika
Selle alla saab lugeda ka eesootavad seadusemuudatused. Kui tulevane seadus seab karastusjookide turule tunduvalt rangemad piirangud, mõjutab see ilmselgelt ka ettevõtteid, kes toodavad karastusjooke. Samamoodi mõjutavad maksuseadusemuudatused ning ka riigi üleüldine korraldus. Hea näide lähiminevikust on ka Brexit, mis mõjutas märkimisväärselt väga paljusid erinevaid valdkondasid.
Emitendirisk
Tegu on väga reaalse võimaliku ohuga. Tähendab see siis ettevõttes toimuvaid muudatusi, mis omakorda võivad avaldada mõju ettevõtte tulevikule ja selle käekäigule. Selle alla saab lugeda juhtkonna vahetuse, muutused turusektoris, tarbijate eelistuse kõikumise, skandaalid jne.
Valuutarisk
Paljud inimesed arvavad, et valuutarisk kehtib ainult neile, kes kauplevad Forex turul valuutadega ja proovivad valuutakursi kõikumisest raha saada. Tegelikult mõjutab valuutakursi kõikumine ka teisi tehinguid, mis on tehtud teiste riikide turgudel ning börsidel. Kuigi mitmed valuutad (USD, GBP, EUR jne) tunduvad kaljukindlana, võivad ka neid tabada ootamatud ja mitte just positiivsed muutused.
Likviidsusrisk
Jällegi üks risk, mis on äärmiselt realistlik. Kui sa oled investeerinud plaaniga hiljem investeeringuid edasi müüa ning selle läbi raha teenida, siis võib juhtuda, et ajal mil tahaksid müüa, on hind parasjagu liiga madal ning kasumist saab vaid unistada. Ehk jällegi, riskida tuleb arvestada ning kui sa ei tunne end sellist riski võttes mugavalt, siis tasub mõelda ning ehk mitte sel hetkel ikkagi investeerida.
Enimlevinud Eesti aktsiate sümbolid
Nagu mõistete osas sai mainitud, siis kõikidel börsile sisenenud ettevõtete aktsiatel on oma kindel sümbol. Kuigi võib suhelda ja rääkida ka ettevõtte nimedega, siis rohkem kohtab aktsiasümboleid. Seetõttu on vaja ennast sellega kurssi viia, mis on vähemalt sulle huvi pakkuvate ettevõtete sümboliteks.
• LHV1T – LHV Group aktsia
• MRK1T – Merko Ehitus aktsia
• NCN1T – Nordecon aktsia
• SFG1T – Silvano Fashion Group aktsia
• ARC1T – Arco Vara aktsia
• BLT1T – Baltika aktsia
• TAL1T – Tallink Grupp aktsia
• TKM1T – Tallinna Kaubamaja Grupp aktsia
• PKG1T – Pro Kapital Grupp aktsia
• PRF1T – PRFoods aktsia
• EEG1T – Ekspress Grupp aktsia
• HAE1T – Harju Elekter aktsia
• TSM1T – Tallinna Sadam aktsia
• TVEAT – Tallinna Vesi aktsia
Läheme aktsiate ostmise ja müümise juurde
Interneti ning nutiseadmete lai levik on aktsiate ostmise ja müümise teinud lihtsamaks, kui kunagi varem. Lisaks on mitu erinevat võimalust, kuidas aktsiaid osta ja müüa ning nende hulgast saab valida enda jaoks sobivaima lahenduse.
Väärtpaberikonto
Väärtpaberikonto saab avada kõikides suuremates pankades. Kui pangas on juba aktiivne konto olemas, saab väärtpaberikonto avada isegi ilma vajaduseta kuskile kohale minna. Tee seda mugavalt internetipangas!
Kauplemisega alustamine
Kui küsida inimestelt, miks nad aktsiaid ostavad, siis tavaliselt tuuakse põhjuseks soov ning vajadus lisasissetuleku järgi. Algus võib olla hirmutav, ent enamik inimesi näevad aktsiate ostmist kui pikaajalist plaani. See on ka ainuõige lähenemine.
Aktsiatesse investeerimine pole koht, kuhu minna kiiret raha taga ajama. Reaalselt sissetuleku teenimine nõuab strateegilist investeerimist. Lisaks ka aega. Enamjaolt võtab oma aktsiaportfelli ehitamine aega, ajaga korjad ka kogemust.
See aga võib tähendada, et kui sa tahad kujundada aktsiatest endale tõelist peamist sissetulekut, kulub selleks üksjagu aega. Isegi kümme aastat või kauemgi! Ehk – alusta pigem varem või hiljem, ent kõigest hoolimata alusta ettevaatlikult ja targalt.
Kas valida investeerimisfond või üksikute aktsiate ostmine?
Aktsiate ostmisega alustamine tähendab vajadust teha väga palju otsuseid. Üks nendest on otsustamine, kas investeerida investeerimisfondidesse või osta üksikuid aktsiaid. Vaatame lähemalt, mis on nii ühe kui teise variandi eeliseks ja ka puuduseks.
Üksikaktsiate ostmise plussid
Kogu protsess on lihtne. Kõige kauem võtab tõenäoliselt aega esimese aktsia ostmine, ent seejärel muutub kogu protsess märkimisväärselt kiiremaks. Valides erinevaid aktsiaid, millel on ka erinevad ajad dividendide väljamaksmiseks, on võimalik teenida tänu dividendidele regulaarset tulu.
Paljud inimesed armastavad vaba raha hoida oma arvel. Tavaliste hoiuste intressimäärad on aga võrdlemisi tagasihoidlikud ehk inflatsiooni tõttu väheneb raha väärtus kiiremini, kui intressimäär suudab seda katta. Suunates oma vaba raha aktsiate ostmisesse, on ka kõige tagasihoidlikum tulu prognoositult suurem.
Valida saab pikemaajalise plaani ja lühemaajalise plaani vahel. Esimese saavutamiseks on vaja aktsiaid osta, neid hoida ning teenida dividendide pealt. Teise plaani eelistajad ostavad ja müüvad aktsiaid ning nende tuluks on ostuhinna ja müügihinna vahe.
Aktsionärina oled sa täiesti reaalselt firma üks omanikest! Olenemata sellest, kui väike on sinu omatav osa, sa oled täiesti legaalne omanik! See tähendab, et sul on võimalus osaleda aktsionäride koosolekul, kus võetakse vastu erinevaid olulisi otsuseid. Parim võimalus, et endale huvipakkuvas valdkonnas reaalselt kaasa rääkida.
Üksikaktsiate ostmise miinused
Investeerimine ei ole riskivaba protsess ning aktsiate ostmine on seda veel vähem. Aktsiate hind võib märkimisväärselt kõikuda, mis omakorda tähendab et saadud tulu jääbki saamata, sest aktsiahind jääb ostuhinnast tunduvalt madalamale.
Aktsiaturul asjatundlikuks kauplejaks saamine nõuab aega.
On vaja ennast harida, erinevate võimalustega kurssi viia ning teha selgeks see, kuidas aktsiaturg reaalselt toimib. Lisaks peab arvestama sellega, et aktsiate ostmine pole reeglina „ratsa rikkaks“ projekt, kus investeering suureneb üleöö mitmekümnekordselt. Paraja suurusega portfelli ehitamine võtab aega ning tõenäoliselt pead varem või hiljem leppima ka kaotusega. See tähendab aga, et parem on alustada nüüd, kui kümne aasta pärast. Isegi kui sa ei saa kohe investeerida suuri summasid, kogud sa kogemust ja teadmisi, et teha ajaga aina paremaid otsuseid.
Arvestada tuleb sellega, et aktsiatega kauplemisel teenitud tulu ei ole maksuvaba. Vaja on tasuta õiges määras ning õiges summas tulumaksu. Lisaks võivad tasu nõuda ka investeerimiskonto haldamine jms.
Aktsiatega kauplemine nõuab strateegilist mõtlemist ja külma närvi. Kuigi tundub, et see on ainult hiirega klõpsimine ja arvude vaatamine, siis reaalne kauplemine võib olla ootamatult stressirohke! Millal osta, millal müüa, kas veel oodata või on olukord juba lootusetu? Küsimusi ja kõhklusi võib olla palju, ent emotsioonidel ning impulsiivsetel otsustel ei ole aktsiamaailmas mingit kohta.
Investeerimisfondide valimise plussid
Üksikaktsiate ostmisel validki sa iga soovitud aktsia üksikult ja ostad just selle. Sobiva aktsia leidmine võib aga võtta aega ning kui tahad osta kümneid erinevaid aktsiaid, nõuab see veel palju rohkem aega. Seetõttu valivad osad inimesed investeerimisfondid, mis on lihtsalt äärmiselt mugavad! Investeerimisfondid koosnevad erinevatest aktsiatest, ent selle asemel, et neid ise valida, on valikuprotsessi ära teinud professionaalne fondihaldur.
Investeerimise üheks suurimaks riskiks on oma investeeringute vähene hajutamine. Investeerimisfondides on seda riski märkimisväärselt vähendatud, sest raha jagatakse erinevate sektorite ja erinevate valdkondade vahel. Tänu sellele sobivad investeerimisfondid kenasti algajatele, kellel on võimalus investeerimismaailmaga tutvuda ja kätt proovida, ilma vajaduseta omada spetsiifilisi teadmisi või kulutada rohkelt aega valikute tegemiseks.
Võib peljata, et fondijuhi kätte oma raha usaldamine on riskantne samm. Õnneks on aga vastupidi. Fondijuhiks ei saa igaüks. Tal peab olema Finantsinspektsiooni antud tegevusluba ning fondijuht on allutatud võrdlemisi rangetele investeerimispiirangutele. Tänu sellele võib fondijuhti ja tema otsuseid usaldada.
Investeerimisfondide valimise miinused
Investeerimisfondid ei tegutse vabatahtlikkuse või heategevuse alusel. Neil on ka vaja raha teenida, ning see tuleb tihtipeale teenustasude või tehingutasude ning protsentide arvelt. Kahjuks on mitmed fondid seetõttu kulukad ning investeerimisfondi kasutamine võib olla kulukam, kui ise otse investeerimine.
Kuigi fondijuhid peaksid olema oma ala professionaalid ning tegutsema selle nimel, et sa teeniksid tulu, siis ei saa olla 100% kindel, et fondijuht teeb alati õige otsuse. Võib juhtuda, et fondijuhi otsuste tõttu kaotad sa raha.
Kui suurte summadega peab investeerimist alustama?
Üks levinumaid valearvamusi on see, et investeerimisega alustamiseks peab olema vähemalt tuhandeid eurosid vaba raha. Parem, kui on juba kümneid tuhandeid eurosid. Õnneks on see täiesti põhjendatult valearvamus. Siiani ei ole välja valitud ühtegi kindlat numbrit, mis oleks see maagiline ja õige arv.
Investeeritavad summad sõltuvad eesmärkidest. Kui sa tahad teenida suuri summasid, on vaja ka korralikult investeerida.
Investeerimisega alustamiseks ei pea seega olema suurt kogust vaba raha. Piisab ka viiest või isegi kümnest eurost. Kas see tundub liiga vähene? Ei, tegelikult see pole. Selle asemel, et proovida säästa hiiglaslikku summat, et siis alustada, on targem mõte alustada väiksemate summadega. Olulisem on luua harjumus raha kõrvale panna ja investeerida ning seda saab täiesti edukalt teha ka paarikümne või paarisaja euroga.
Vahet pole aga mis summas plaanid investeerida, kunagi ei tohi kasutada summat, mille kaotamine tekitaks sulle tõelisi probleeme. See tähendab, et investeerida ei tohiks laenu tagasimakseks vajaliku raha ega söögiks vajaliku rahaga. Igapäevase elu kulutusteks mõeldud raha ei ole investeerimiseks!
Kust aktsiaid osta?
Aktsiate ostmiseks on kolm erinevat võimalust:
Esiteks panga kaudu
Teiseks maaklerfirma kaudu
Kolmandaks börsidel
Muidugi on igal variandil oma eelised ja oma puudused. Aga vaatame, kellele milline sobiks ja millal mida valida.
Panga kaudu
Panga kaudu investeerimiseks on Eestis vaja vaid avada väärtpaberikonto. Kuna selle avamine ja haldamine on tehtud võrdlemisi lihtsaks, on panga abil investeerimine just algajate investorite jaoks kõige lihtsam variant. Kasutades oma kodupanka, seotakse sinu arvelduskonto vastavatud väärtpaberikontoga.
Maaklerfirmade kaudu
Maaklerfirmad pakuvad erinevaid võimalusi. Lisaks on neil erinevad nõudmised ja erinevad hinnad. See tähendab et enne ühe või teise maaklerfirma kasuks otsustamist peaks võrdlema erinevaid variante, sh ka nende teenustasusid. Vaadates laia maailma, siis on maaklerite kasutamine väga levinud, sest nende abi kasutades on investeerimisprotsess soodsam, lihtsam ja kiirem.
Börsidel
Börsil tegutsemine pakub erinevaid vabadusi ja võimalusi. Küll peab aga hoolega vaatama, millisel börsil sa soovid kaubelda. Paljud inimesed tahavad siseneda ka muude riikide väärtpaberibörsidele, ent see võib olla ootamatult raske, kui sa ei ole antud riigi resident ega kodanik.
Enne esimese aktsia ostmist
Enne aga kui jõuad esimese aktsia ostmiseni või investeerimisfondidesse investeerimiseni, peab mõtlema paarile olulisele faktorile, et kogu protsess saaks hea alguse.
Esiteks on vaja paika panna investeerimisalased eesmärgid ja strateegia. Selliselt tead sa raame, mille piires sa tegutsed ning sellega on sul võimalik teha otsuseid, millega jääd rahule. Seega, enne raha kulutamist, võta hetk ning mõtle läbi, milline sinu kauplemisprotsess võiks välja näha. Näiteks – kas soovid olla pigem aktiivne või pigem passiivne kaupleja. Kas tahad investeerida suurtesse ja stabiilsetesse ettevõtetesse või tahad otsida pigem uusi ja tõusvaid tähti?
Me tutvustasime juba seda, mis on üksikaktsiate ning investeerimisfondide plussid ja miinused. Olenemata sellest, kumma lähenemise kasuks sa otsustad, on vaja teha pisut taustauuringut. Valides üksikaktsiad, tutvu hoolega firma majandusaasta aruandega, ettevõtte tegevusvaldkonnaga ning üldise turuolukorraga. Valides investeerimisfondid, tutvu nende varasema tootlikkusega ja sellega, kuidas juba antud fondi investeerijad on fondi tegevuse ja teenusega rahule jäänud.
Valinud välja kuidas, millesse ja kui palju investeerida, on järgmiseks sammuks tellimus ehk tehingukorraldus. Tehingukorralduse võib teha turuhinnaga või on võimalik määrata hinnatase. Viimane tähendab, et tehing toimub alles siis, kui hind jõuab sinu poolt määratud vahemikku.
Investeerimisega kaasnevad kulud
Nagu mainitud, investeerimisega võib jääda kahjumisse. Kahjum ei ole aga ainus võimalik kulu, mille tekkimisega peab arvestama. Investeerimisega kaasnevad ka teised lisakulud, mis kipuvad alustajatel meelest minema.
Väärtpaberikonto või maaklerikonto avatuna hoidmine võib tähendada hooldustasusid ning ka muid kulusid. Maakleri kaudu ostu sooritades on näiteks tihtipeale vaja maksta sooritatud tehingute pealt. Kõrged tehingutasud võivad tähendada seda, et esmapilgul suurena tunduv tulu kahaneb märkimisväärse hooga.
Ja muidugi maksusüsteem! Vahet pole, kuidas tulu teenida, selle pealt on vaja maksta tulumaksu. Õnneks ei ole vaja tulumaksu tasuda kohe, sekundipealt. Valides investeerimiskonto kaudu investeerimise, on võimalik tulumaksu tasumist edasi lükata. Kuidas? Nimelt tuleb tulumaksu tasuda ainult siis, kui kannad raha investeerimiskontolt oma tavakontole. Hea on teada ka seda, et tulumaksu tasumiseks on vaja, et väljamakstav summa ületaks esialgset investeeringut.
Kui kaua peab ootama, enne kui aktsiate ostmine rikkuse majja toob?
See on küsimus, mis on paljudel mõtetes, ent vastus on keeruline.
Esiteks, ei ole mingit kindlat ajalimiiti, mis ütleks, et X aasta pärast võid jalad seinale lüüa, sest investeeringud toovad sulle piisavalt suure passiivse sissetuleku.
Teiseks, ei saa alati vaadata seda, kuidas on inimeste rahakott paisunud minevikus, sest ühiskond muutub, turg muutub, majandus muutub. Millega sai rikkaks 15 aastat tagasi, võib praegu tuua vaid sandikopikaid.
Kolmandaks, lihtsalt ootamisega ei tule rikkus kohe kindlasti majja. On neid, kellel tõesti veab, ent tõenäosus välguga pihta saada on ka suurem. Reeglina nõuab investeeringutega passiivse sissetuleku loomine regulaarset ja pigem pikemaajalist tööd.
Ehk et kui lihtsalt vastata rikkaks saamise küsimusele, siis pigem ei tasu miljonäriks saamisele loota. Küll võib aga oma mõttemalli muuta. Investeerimise abil on igal juhul võimalik saada rikkamaks, kui sa praegu oled! Täiesti võimalik on jõuda passiivse sissetulekuni, mis katab kõik või vähemalt enamiku sinu igapäevastest kuludest.
Enamike inimeste jaoks kujuneb investeeringutest siiski pigem osaline lisa tavalisele sissetulekule ning ka see on täiesti saavutamist väärt eesmärk. Ei saa mõelda selliselt, et „kas miljonär või mitte midagi“! Nagu vanasõna juba ütleb, siis kes senti ei korja, see eurot ei saa.
Kuidas muuta rikkaks saamine reaalsemaks?
Vastus on see, mida paljud oskavad tõenäoliselt oodata, ent keegi ei taha seda tegelikult ette võtta. Ehk – edu tuleb siis, kui selle nimel töötamisega vaeva näha. See tähendab teoreetilist õppimist, et aktsiaturg kujuneks võimalikult tuttavaks ja arusaadavaks. Aga see tähendab ka praktilist harjutamist, vigade tegemist ning tehtud vigadest õppimist ja loodetavasti samade vigade kordamise vältimist.
Peamine on lõpuks ikkagi see, et olla järjekindel, püsiv ning jätkata oma eesmärgi suunas ka siis, kui edusammud ei ole just miilipikkused.
Samas ei tasu ajaloolist kogemust täielikult eirata. Minevik näitab, et aktsiaturud ning aktsiainvesteeringud pakuvad reeglina kõige kõrgemat tootlust. Seda just siis, kui võrrelda investeerimisfondide pakutavat.
Samas, tulu ei ole mitte kunagi garanteeritud! Küll aga tasub ju kasutada ära kõrgema tõenäosusega teenimisvarianti, kui varianti, kus sa teeniksid väiksema tõenäosusega. Alati ei saa loota ka puhtalt dividendide maksmise peale. Võib juhtuda, et firma majandusaasta läks halvasti ning kasum jäi saamata. Või, otsustatakse kasum investeerida firma arengusse ja tulevikku, mitte dividendidena välja maksta.
Aktsia erinevad väärtused
Aktsia lastakse välja kahes variandis. Kas nimiväärtusega või nimiväärtuseta. Mis on nende vaheks?
Nimiväärtus ehk nominaalväärtus on võrdne rahalise või mitterahalise sissemaksega ühe aktsia kohta, mis tehti siis, kui ettevõte asutati.
Nimiväärtuseta aktsia tähendab, et aktsia arvestuslik väärtus saadakse siis, kui jagada aktsiakapital aktsiate arvuga.
Turuväärtus aga tähendab aktsia hinda börsil. Selle hind on mõneti kõige kõikuvam, sest see on kõige mõjutatavam. Hinda võivad mõjutada nii asukohariigi, majandussektori kui ka ettevõtte enda käekäik, kui suur on ettevõtte, kes on ettevõttesse investeerinud jne.
Vaatame üle, mis on aktsiatesse investeerimise plussideks ning miinusteks
Plussid:
- Aktsiate ostmine tähendab, et sa oled nüüd firma üks omanikest. Isegi siis kui see osa on pisike.
- Sul on õigus teatud osale firma kasumist ning varast.
- Sul on õigus saada dividende, kui ettevõte otsustab dividende maksta.
- Sul on õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kui tehakse hääletus, siis sellel oma äranägemist mööda hääletada.
Miinused
- Nagu alati, on sul risk raha kaotada.
- Aktsia hind võib kõikuda üpriski suurel skaalal.
- Aktsiaturul teenimiseks on vaja investeerida aega ning energiat aktsiaturuga tutvumiseks.
- Aktsiapaberite haldamine ning konto hoolduskulud söövad teenitut.
- Juhul kui teenid tulu, on selle pealt vaja ka tulumaksu maksta.
Väärtpaberite avalik pakkumine
Väärtpaberite avalik pakkumine tähendab täpselt seda, mida võib arvata. Väärtpabereid pakutakse kõikidele, kes neid soovivad ehk avalikkusele.
Miks aga üks ettevõte peaks üldse olema huvitatud oma aktsate pakkumisest?
Tihtipeale on peamiseks põhjuseks raha, mida seejärel on võimalus kasutada kas ettevõtte arendamiseks, laiendamiseks või teisteks vajalikeks investeeringuteks. Samas, avalik pakkumine ei ole mõeldud ainult uutele ettevõtetele. Avalik pakkumine võib tähendada nii ettevõtte esmakordset turule tulekut, kui ka järelturgu, kus on võimalik müüa ning osta juba emiteeritud ehk juba välja lastud väärtpabereid.
Avaliku pakkumise protseduur
Avalik pakkumine toimub kindlate reeglite ning eeskirjade järgi. Pakkumises peab olema kõik vajalik info, et ostuhuviline saaks teha kaalutletud ja teadliku otsuse. Lisaks sellele on vaja, et avalik pakkumine kuulutatakse välja minimaalsels ühes päevalehes, mis on üleriigilise levikuga.
Tähtis prospekt
Avaliku pakkumise info tähendab, et avalikustatakse prospekt. Prospekt on info, kuhu on kogutud info aktsiate aga ka aktsiaid väljastava juriidilise või eraisiku ehk emitendi kohta. Teave, mis avaldatakse, peab olema piisav selleks, et huvilisel oleks võimalik hinnata emitendi finantsseisu ning väärtpaberite finantsseisu ja kõiki asjaolusid, mis võiksid olla sellega seotud.
Prospekti võib avaldada ka mõnes teises keeles (vajadusel küsides selleks Finantsinspektsiooni luba), ent kindlasti peab olema vähemalt kokkuvõte esitatud ning avalikustatud ka eesti keeles.
Muidugi ei tohiks huvitatud investeerija piirduda üksnes prospekti kokkuvõtte lugemisega. Seal pole lihtsalt piisavalt infot. Enne lõpliku otsuse tegemist on vaja tutvuda prospekti kui tervikuga. Selleks, et tagada reeglitepärasus, peab reeglina selle registreerima Finantsinspektsioons, mis annab neile võimaluse kontrollida, et kõik sai õigesti.
Tähtis teada – mis on märkimine?
Otsustades osta aktsiaid või ka võlakirju avalikult pakkumiselt, peab meeles pidama seda, et kõige esimene etapp ei ole sugugi ostutehingu tegemine, vaid hoopis aktsiate märkimine. Mida see tähendab või miks see on vajalik?
Nimelt võib juhtuda selliselt, et huvilisi on rohkem, kui müügile tulevaid väärtpabereid. See tähendab, et huvitatud investor ei pruugi sugugi saada sellises koguses aktsiaid, nagu ta soovib. See on üks asjaoludest, mis peab olema prospekti kirja saanud – mis juhtub, kui toimub ülemärkimine ning kuidas sellisel juhul väärtpaberid jaotatakse? Lisaks ülepakkumisele võib alati ka juhtuda, et toimub alamärkimine ehk märgitakse vähem aktsiaid. See tähendab, et emissioon ebaõnnestus.
Kiire kontrollnimekiri enne, kui osaled avalikus pakkumises. Kui mingi osa järgnevast infost on puudu, uuri järgi, miks see nii on ning kust võiks puuduoleva info leida. Kahtluse korral jäta pigem osalemata:
Esiteks – kontrolli üle, kas tegu on ikka seaduslikku avaliku pakkumisega. See tähendab, et pakkumine peaks olema registreeritud Finantsinspektsioonis. Kui asjaga on seotud mõni teine riik ehk emitent on registreeritud teises lepinguriigis, on ikkagi vaja Finantsinspektsiooni sellest teavitada. Seda saab kõige kergemini kontrollida Finantsinspektsiooni kodulehelt.
Teiseks vaata üle avaliku pakkumise prospekt ning veendu, et oled aru saanud kõikidest asjaoludest ja faktoritest, mis seostuvad pakkumisega.
Kolmandaks uuri järgi, millised kulutused kaasnevad investeeringu tegemisega. Pööra tähelepanu sellele, et kulusid on rohkem, kui lihtsalt ostule minev raha.
Neljandaks kontrolli üle, kas prospekt ning avalikule pakkumisele tulev lahendus vastab reaalselt sinu seatud investeerimiseesmärkidele ning riskitaluvusele. Muidugi, mõlemat võib reguleerida ja vajadusel muuta, ent kas seda tasub teha lihtsalt seetõttu, et nägid pakkumist, mis tundub hea? Pigem mitte.
Viiendaks, kui sul on küsimusi, ära pelga küsida! See on äärmiselt oluline samm. Täitsa võimalik, et midagi jääb kõigest hoolimata segasesks. Pakkuja peaks olema valmis pakkuma sulle infot ja jagama selgitusi. Kui pakkuja põikleb kõrvale või ei ole nõus infot jagama, siis on see ohumärk, millele tasub tähelepanu pöörata.
Nagu näha, see list ei ole kohe kindlasti nii pikk, et mõni samm vahele jätta. See mõni minut, mis sa ehk võidad, hiljem kaotad sa selle aja-, stressi- ning rahakuluga. On see siis seda väärt? Vastus on ei.
Investori õigused
Enne alustamist on vaja veel paarile asjale tähelepanu pöörata. Sinu kui investori kohustused aga ka õigused. Seda peaks üldiselt teadma igasuguse valdkonna kohta, enne kui sinna sukeldud. Kui sa ei tea oma kohustusi, võid kogemata sattuda suurtesse jamadesse. Ja kui sa ei tea oma õigusi, võid nii mõnestki kasulikust asjast lõpuks ilma jääda.
Investorid on võrdsed. See tähendab, et ettevõte peab investoreid informeerima võrdselt, sama korra kohaselt ja ka võrdses ulatuses. Ei saa jagada ühele investorile siseinfot ning seda siis teiste investorite eest peita.
Investoril on õigus teada, millesse ta investeerib. See tähendab, et investoril on õigus tutvuda prospektida ning investoril on õigus selgitustele kõikide väärtpaberite pakkumisega seotud asjaolude kohta.
Investoril on õigus nõuda infot. Lihtne lause, mis tähendab, et investoril on õigus nõuda tasuta prospekti kättetoimetamist isiku poolt, kes turustab antud pakkumise raames konkreetseid väärtpabereid.
Investoril on õigus väärtpaberitele. Muidugi, see ei tähenda, et investor saab nüüd nõuda kõiki väärtpabereid. Investoril on aga õigus omandada enda investeeringu mahule vastav osa pakkumisel olevatest väärtpaberitest.
Investoril on õigus tagasiostmise nõudmisele. Seda on vajalik teada juhul, kui pakkuja avaldab hiljem, ent endiselt pakkumise perioodil prospekti lisa, kus esitatakse või ka muudetakse olulisi asjaolusid. Sellises olukorras saab investor nõuda, et väärtpaberid ostetakse tagasi minimaalselt märkimisel makstud ostuhinna eest.
Investoril on õigus kahju hüvitamisele. Siin on jällegi mängus prospektis avaldatud ning hiljem uuendatud info. Ehk kui avaldatud info või faktid ei vasta tegelikkusele ning emitent või pakkuja oli sellest teadlik (või pidi olema), pakub see võimalusi investorile. Eksitav, ebatäpne või vastuoluline prospekt võib tähendada, et investoril on tekkinud võimalus nõuda kahjutasu. Reeglina peab hüvitama kahju ulatuses, mis kannatanu tasus väärtpaberite omandamiseks. Seejuures peab tähelepanu pöörama ka aegumistähtajale! Nõude aegumistähtaeg on viis aastat ning seda arvestatakse väärtpaberi pakkumise algusest, kus oli mittetäielik või valeinfot sisaldav prospekt.
Aktsiafond
Tegu on lihtsalt järgmine investeerimisfondi liige. Täpsemalt on see siis investorite vara kogum, kus eesotsas on professionaalne fondihaldur. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et investorid paigutavad fondi oma raha aga lõplik otsus kuhu ja kuidas raha investeerida, jääb fondihalduri otsustada. Küll on aga reeglina võimalik vaadata, mis valdkondadesse või kategooriatesse fond plaanib investeerida ja seda enne, kui sa ise raha sisse paned.
Alati on nähtav ja kättesaadav ka konkreetse fondi investeerimisstrateegia, investeerimiseesmärgid ning tasu, mis kaasneb antud fondi investeerimisega. Kõige lihtsamalt ning kokkuvõtlikumalt leiab selle info prospektist. Ja enne kui mõne fondi kasuks otsustada, tuleks kindlasti selle informatsiooniga tutvuda, et ei teeks kogemata vale valikut.
Aktsiafondi investeerimisega kaasnevad tasud
Võib öelda, et aktsiafondi investeerimisel tuleb tähelepanu pöörata kahte eri liiki tasudele.
Esmalt väljalaske- ja tagasivõtmistasud.
Nende näol on tegu tasudega, mida investor peab maksma siis, kui ostab või müüb fondiosakuid. Tavaliselt ei ole see tasu määratud, vaid on mingi protsent osaku puhasväärtusest. Samas, mõnikord võib see summa olla ka kindlaksmääratud ehk tasub jällegi lugeda ja end kurssi viia, mis fond millist lahendust kasutab.
Fondiinvesteeringu arvelt makstav tasu
Fonde ei juhita heategevuse pärast. Need on tavaliselt siiski hästi läbimõeldud ja ka fondijuhil on õigus tasule. See aga tähendab, et kuskilt peab see raha tulema ja tuleb see investoritelt. Seega võib fondi juures leida järgmiseid tasusid: depootasu, edukustasu, tasu vahendajatele, valitsemistasu jne. Viimane nendest, valitsemistasu, on üks tavalisemaid ning see on fondijuhi töötasu fondi haldamise eest. Tihtipeale on see konkreetne tasu protsent fondi varadest terve aasta kohta.
Aktsiafondi plussina saab näha kindlasti seda, et riskid on hajutatud. Selleks, et hajutada ise samas mahus riske üksikaktsiaid ostes, oleks vaja palju rohkem kogemust ja aega. Lisaks võib see kujuneda ka kulukamaks, sest mõnikord kaasnevad aktsiate ostmisega teenustasud. Ühe-kahe aktsia puhul ei torka need ehk silma aga kui tegutsed juba seal mitmekümne või mitmesaja aktsiaga, võib see kasvada võrdlemisi märkimisväärseks summaks.
Tõsi on see, et fondidesse investeerimine ei ole hea valik lühiajalisteks investeeringuteks. Lühikese ajaga ei ole lihtsalt võimalik piisavalt teenida, et kõik tegutsemisega kaasnevad tasud ja kulud seda väärt oleksid. Ja muidugi peab jälle arvestama riskida. Jah, risk võib olla madalam, ent on kohe kindlasti olemas.
Milliseid investeerimise võimalusi on veel olemas?
Investeerida võib põhimõtteliselt ükskõik millesse. Aktsiad ja investeerimisfondid oleme siin juba põhjalikult üle vaadanud. Aga ka võlakirjad, krüptoraha, kinnisvara, metsamaa, ühisrahastuse projektid, väärismetallid, kunst, esemed jne. Muidugi ei kasva kõikide investeeringute väärtus samaväärselt ning ka aktsiaturul on trende ja moode, ent iseenesest tõesti võib investeerida ükskõik millesse. Küsimus on ainult selles, kas teised seda investeeringut mõistavad ja hindavad.
Investeerimisega kaasnevad mõned raudkindlad reeglid, mida meeles pidades kulgeb investeerimisteekond palju valutumalt ja palju tulusamalt:
Investeeringud on mõeldud pikaajaliste eesmärkide täitmiseks. See tähendab, et mida varem sa alustad, seda parem see on ja seda rohkem on sul võimalust teenida. Kui sa tahad raha mitmekordistada mõne kuu või mõne aasta jooksul, siis ei ole investeerimine kindlasti õige viis selleks. Pikem investeerimisperiood jätab ka rohkem ruumi riskimiseks ning halbadest investeeringutest ülesaamiseks.
Tõenäoliselt mitukümmend korda oleme juba maininud seda, et investeeringuid tuleb hajutada! Investeerides kogu oma vaba raha ühte kohta, on liiga suur oht kõigest ilma jääda. Juba vanarahvas armastas öelda, et kõiki mune ei tasu ühte korvi laduda. Ehk selle asemel, et investeerida suur summa ühte investeeringuvahendisse, jaga see mitmeks osaks ja jaga need osad omakorda erinevate investeeringute vahel. Jah, selliselt on iga summa küll väiksem, ent samas vähendad sa oluliselt ka oma riski investeeringuga vastu näppe saada.
Paljud nõuandjad soovitavad investeerida ainult raha, mis on juba säästetud. See on hea soovitus, ent alati mitte kõige kergem. Investeerimist ei pea alustama tuhandete ja kümnete tuhandete eurodega. Alustamiseks sobib ka mõnikümmend või paarsada eurot. Selliselt saad sa järgida esimest reeglit – mida varem alustada, seda parem – ning koguda juba kogemust ja teadmisi reaalsest investeerimisest.
Valuutasse investeerimine nõuab tahes tahtmata rohkem õnne. Teenida on võimalik vaid siis, kui kurss kõigub nii, nagu sa ennustasid. Selleks aga et õigesti ennustada on vaja väga häid teadmisi, mis toimub antud valuutat kasutavatel turgudel aga ka turgudel, mis on valuutaturgude lähimad kaubanduspartnerid või naaberriigid. Ehk siis infot, mida analüüsida ja mille põhjal oma otsuseid teha, on meeletus hulgas. Just seetõttu nähakse valuutasse investeerimist rohkem kui õnnemängu, kus võib vedada aga pigem mitte.
Kinnisvara on investeering, kus reeglina ei saa ei üle ega ümber suuremast alginvesteeringust ja see on midagi, milleks tõesti peab raha koguma. Muidugi võib kasutada laenu, ent ka siis on vaja sissemakset. Samas, hästi valitud ja hästi hoitud kinnisvara teenib sind kaua! Alati on inimesi, kes eelistavad või peavad ostmise asemel üürima. Esimene kinnisvarainvesteering on tihtipeale ka seemneks tulevastele investeeringutele.
Järjest enam koguvad populaarsust erinevad ühisrahastusprojektid. Summad, mida investeerida ja projektid, mis ootavad investeerimist, on tõesti seinast seina! Investeeri juba tegutsevatesse ettevõtetesse, projektidesse või eraisikute laenusoovidesse. Ühisrahastuse abi kasutavad iduettevõtted, kunstnikud, kinnisvaraarendused ja kõik muud erinevad ettevõtmised. Kuigi ühisrahastusega teenimine võib olla keeruline on see paljude jaoks kutsuv, sest projekti investeerimine on käegakatsutavam ja kutsuvam. Eriti olukorras, kui leiad projekti, mis on ka su südameasi.
Investeerimine postmarkidesse, veinidesse, kunsti ning müntidesse on pigem väiksema nišikogukonna huviala. Nendesse investeerimine nõuab märkimisväärselt häid teadmisi kogu valdkonna kohta ning tasuvusaeg on pigem äärmiselt pikk. Lisaks võib alustamine olla keeruline, sest ka alginvesteeringud tähendavad suuremaid summasid.
Ja mitte kunagi ei tea sa investeerimismaailmast kõike! Aktsiate ostmine on piirideta maailm!
Loe investeerimisest rääkivaid raamatuid, blogisid ning foorumeid. Loe nii strateegilist infot, ajalugu, tulevikuennustusi kui ka kogemuslugusid. Osale ka julgelt erinevates aruteludes, küsi küsimusi ning ole igas mõttes uudishimulik. Hea on asja arutada ka sõprade või pereliikmetega, kes ka investeerimismaailmaga alustanud või suhelda professionaalse konsultandiga, kes oskab kindlasti juhtida tähelepanu asjadele, mille peale ise ei tuleks.
Strateegiline lähenemine
Aktsiamaailmas läheb hästi neil, kes lähenevad asjale ratsionaalselt ning strateegiliselt. Seetõttu on vajalik ka strateegiatele mõtlemine. Üheks variandiks on aktsiate odavam ostmine ning kallim edasimüümine.
