Plokiahelast võib praegusel ajal lugeda söögi alla ja söögi peale, ent paljude jaoks on see mõiste endiselt natukene kaugeks jäänud. Teeme asja puust ja punaseks ning loodetavasti on tekstiga lõpuni jõudes see sulle juba palju selgem.
Plokiahel on andmebaas, veel täpsemalt hajusandmebaas, kus andmeid uuendatakse läbi matemaatilise konsensuse saavutamise algoritmi. Seetõttu võib plokiahelas näha ka kirjetest koosnevat loendit, mis aina kasvab. Kuna kirjete teiseks nimetuseks on plokid, tulenebki sellest nimetus plokiahel.
Seejuures on kõik need plokid tänu krüptograafiale omavahel ka seotud.
Iga plokk sisaldab: räsi, ajatempel, tehingu andmed,
Kuidas plokiahel algas?
Plokiahela tehnoloogia konkreetseks leiutajaks peetakse isikut või varjunime taha peituvat rühmitust Satoshi Nakamoto, kes lõi selle kui arvestusraamatu kuulsale krüptorahale bitcoin juba 2008. aastal.
Tänu plokiahela loomisele sai bitcoinist esimene digitaalne valuuta, mis ei vajandu enam usaldusväärset autoriteeti ega keskserverit. Nüüdseks on tekkinud juba väga palju erinevaid krüptovaluutasid ja nende seas ka Eesti oma krüptovaluutad nagu näiteks dagcoin.
Kas seda andmebaasi on võimalik muuta?
Plokiahel on justkui digitaalse arvestusraamat, mida kasutatakse tehingute dokumenteerimiseks läbi mitmete arvutite ja seda moel, et kirjeid ei saaks tagantjärgi muuta ilma sellele järgnevaid plokke muutmata. Tänu sellele on osapooltel võimalus tehinguid kontrollida ning kinnitada ja seejuuresvõrdlemisi efektiivselt.
Plokiahela tehnoloogia sai juba konstrueeritud selliselt, et andmestiku muutmine oleks tõkestatud.
Muudatuste tegemist takistavad tehnoloogiasse integreeritud korralikud krüptograafilised algoritmid.
Mis on plokiahel?
Plokid ehk kirjed on omavahel seotud, moodustades sellega märkimisväärse ahela. Igas plokis leidub krüptograafiline räsi sellele eelnevast plokist, millega need on omavahel seotud ja sellega moodustub ka ahel ehk ploki ahel. Selliselt saab näpuga järge ajades jõuda iga eelneva plokini ja seeläbi ka juurplokini. Mis võimaldab saavutada olukorra, nii et tehingute vaheline seos on alati jälgitav.
Kuidas plokid tekivad?
Plokkide tekkimise juures on tähtis termin ka plokiaeg. See tähendab aega, mis kulub selleks, et genereerida plokiahelasse uus plokk.
Rääkides täpsemalt krüptorahast, siis mida lühem plokiaeg, seda kiiremad tehingu! Bitcoini plokiaeg on näiteks 10 minutit, kuid Ethereumi krüptoraha plokiaeg on 14-15 sekundit.
Selleks, et leida uusi plokke, tegutsevad spetsiaalsed inimesed nn kaevandajad. Nemad on need, tänu kellele jõuavad näiteks krüptorahas ringlusesse aina uued ja uued krüptorahad.
Kui üks plokk on jälle välja kaevandatud, kontrollib süsteem ise üle, et kõik on täpne ja korrektne ja selle võib ahelasse lisada, sidudes selle omakorda ka eelnevate plokkidega ja olles aluseks tulevastele plokkidele. Sellest ongi tulnud plokiahela nimetus.
Muidugi ei kaevandata neid plokke täitsa niisama heast tujust. Iga kaevandaja saab uue kavandatud ploki eest mingise osalise krüptoraha ka preemiaks, mida on hiljem võimalik edasi müüa. Ja kuigi selliselt kirjutades tundub see äärmiselt lihtne tegevus, siis reaalsuses on vaja ikkagi oskusi ja ka korralikku tehnoloogiat.
Kus plokiahel on?
See ongi mõnes mõttes kõige keerulisem mõista ja samal ajal ka plokiahela tehnoloogia üks põnevamaid osi – kus on plokiahela füüsiline asukoht? Heaks vastuseks on, et kõikjal ning mitte kusagil!
Plokiahela andmebaasi koopiat hoiustatakse samal ajal üle terve maailma äärmiselt suures numbris arvutites. Seejuures toimub hoiustamine krüpteeritult, kuid andmetest saavad täielikult aru üksnes need, kes on andmete omanikud ja kes on andmete algsed loojad.
Eelnevalt sai öeldud, et kogu andmestiku ja andmebaasi uuendamine toimub vaid väga kindlate matemaatiliselt garanteeritud reeglite abil. Vahet ei ole, milline uus info lisada süsteemi, see peab olema matemaatiliselt ja sisuliselt aktsepteeritud absoluutselt kõikide osapoolte poolt.
Erinevad plokiahelad
Samas pole olemas vaid ühte ja kindlat plokiahelat. Need saab jagada kolmeks:
1. Tsentraalsed süsteemid – üks juriidiline isik haldab keskse teenusena arvestusraamatut
2. Loatud hajusraamatud – igaüks võib olla teenuse haldur
3. Loalised hajusraamatud – toetudes lepingule või mõnele teisele õigusaktile, on õigus teenust osutada mitmel fikseeritud osapoolel.
Mis on plokiahela juures uus?
Värske tehnoloogia on leidnud täiesti uusi võimalusi ja lahendusi. Kui võrrelda tavaliste tsentraalsete andmebaasidega, siis suurimaks erinevuseks on plokiahela jagatud olemus. Tänu sellele saab andmebaas üheaegselt eksisteerida mitmes kohas.
Lisaks on plokiahelaga tagatud andmete täielik terviklikkus!
Plokiahela rakendustel on suutlikkus luua turvaline kiht nii info vahetamiseks, salvestamiseks kui ka jagamiseks. Seejuures saab seda teha osapoolte vahel, kel on juba usaldusväärne suhe, kui ka osapoolte vahel, kel ei ole sellist suhet.
Kas plokiahela võimsus on 100% saavutatud?
Kuigi plokiahelad on juba mitmeid aastaid olemas olnud ja miljonid inimesed seda tähelepanelikult uurinud, siis me ei ole endiselt võtnud kasutusele selle kõiki võimalusi. Miks?
Uute võimaluste kasutamiseks on vajalik see, et me suudaksime lahti lasta vanadest harjumustest ja vanadest mõttemallidest. Kuna ühe kui teise tegemine võib olla aga üksjagu keeruline, võib ka plokiahela täispotentsiaali avastamiseks kuluda veel aega.
Selge on aga see, et plokiahelate loomisega on saavutatud mingi murdepunkt kogu digitaalmaailmas. Me ei pruugi veel teada kõiki selle võimalusi ja eeliseid, ent ajaga muutuvad need aina selgemaks.
Kuna plokiahela abil on võimalik kasuta selliseid võimalusi, mida varem lihtsalt ei eksisteerinud või oli nende kasutuselevõtt mõistlikkusest ja efektiivsusest äärmiselt kaugel, kasutatakse seda kindlasti tulevikus veelgi enam ja laeiamtl.
Kas kõik plokiahelad on samaväärsed?
Muidugi, mitte kõik maailma plokiahelad pole päris võrdse väärtuse ja tähtsusega. Selleks, et plokiahel tunnustataks usaldusväärseks, on vajalik, et plokiahela struktuur vastaks kindlatele, paika pandud kriteeriumitele:
Esiteks peab plokiahelal olema detsentraliseeritud tehnoloogiline alus. See tähendab, et plokiahelal peab olema oskus levitada andmeid absoluutselt kõikide võrgusõlmede vahel. Lisaks sellele peab plokiahela tegutsema ka sünkroniseerimise ning paljundamisega.
Teiseks on vaja, et plokiahel toetaks mittekatkestavat seost plokkide vahel, sidudes sellega plokid omavahel lõplikult kokku.
Kolmandaks peab plokiahelal olema oskus andmete räsimiseks ehk andmete kodeerimine standardse suurusega teabeplokkides.
Neljandaks peab plokiahel kindlasti kasutama krüptograafilisi algoritme, mis on lahtimurdmiskindlad, et tagada maksimaalne kaitse plokkides hoitavate andmete kaitsmiseks.
Ja viiendaks, kogu süsteemi sõlmed peavad järgmina etteantud reegleid selleks, et kogu süsteem saaks toimida veatult ja sujuvalt.
Vähem paberit
Plokiahel on ka hea võimalus jõudmaks olukorda, kus meil pole tõesti vaja isegi pabereid! Paberjälg puudub täiesti ning see kiirendab nii protsessi kui vähendab ka kulusid.
Paberdokumentide asemel salvestub kogu info plokkidesse!
Millised murekohad on tänu plokiahelatele juba lahenduse leidnud?
Juba on leitud lahendus vastutusele, läbipaistvuse ning usalduse probleemidele, mis on varasemalt oluliselt häirinud tavapärase pangasüsteemi ülesehitust ja süstemaatilisust. Avatud lähtekoht tähendab seda, et absoluutselt kõigil on võimalus vaadata tehinguid ning selle üksikasju!
Tänu sellele on plokiahel lahendanud ka probleemi, kus kahe osalise vahel ei ole usaldusväärset suhet. Vahendajat pole vaja, sest plokiahelatehnoloogias on usaldus paigutatud just tehnoloogiasse endasse.
