Krediitkaart – kas see lisand peaks olema iga inimese rahakotis? - Pettus.info

Krediitkaart – kas see lisand peaks olema iga inimese rahakotis?

Uuendatud: 02.12.2020

Pangakaardi olemasolu on tänapäeval sama loomulik kui hingamine. Paljud inimesed isegi ei mäleta enam, millal nad viimati sularaha kasutasid. Pangakaartide maailm jaguneb laias laastus kaheks – olemas on deebetkaart ning krediitkaart. Deebetkaart on paljudele inimestele esimene valik ning seda selgel põhjusel, see on lihtsam mõista ning ka kergem kasutada. Deebetkaardi puhul saab kasutada vaid raha ning jääki, mis on kontol juba olemas. Paljusid deebetkaarte saab kasutada ka välismaal ning internetis maksete sooritamiseks.

Aga mille poolest siis krediitkaart erineb? Kui ei ole varem krediitkaardi maailmaga kokku puutunud, siis selles artiklis leiad kiire ülevaade sellest, mida krediitkaardid endast kujutavad ning miks need on kujunenud sedavõrd populaarseks.

Krediitkaardi taotlemine võtab pisut kauem aega, kui deebetkaardi taotlemine, ent see ei ole liiga keeruline ning seda ei pea pelgama.

Üldised tingimused, millele taotleja peab vastama:

  • Vähemalt 18-aastane
  • Eesti kodanik või omab töö- või elamisluba
  • Maksehäired puuduvad
  • Netosissetulek vähemalt 320 eurot (pärast kohustuste ning kulutuste katmist)
  • Edukas krediidiinfo taustakontrolli läbimine

Krediitkaarti saab taotleda nii pangas kohapeal kui ka läbi interneti. Reeglina saab vastuse juba paari päeva jooksul.

Krediitkaardi liigid

Määratud tagasimaksega krediitkaart

Üks mugavamaid krediitkaardi liike. Kasutamisele järgneval kuul, vastavalt kokkulepitud kuupäeval, on vaja tagastada summa, mida kasutasid. Tihtipeale ei ole vaja ka ise makset teha, vaid pank võtab summa sinu kontolt. Kindlasti peab jälgima, et arvel oleks raha tagasimakse tegemiseks, nii et hoia oma kulutustel silma peal. Kui kontol ei ole raha, et katta kasutatud krediidilimiit, hakkab jooksma viivis. Tihtipeale on sellistel krediitkaartidel ajavahemik, mille jooksul ei pea intressi maksma. See võib olla 30-60 päeva. Alles seda maksetähtaega ületades, on vaja kasutatud summa eest intressi tasuda.

Püsimaksega krediitkaart

Nagu saab nimest järeldada, siis tagasimaksed toimuvad regulaarselt ning fikseeritud summas. Võrreldes määratud tagasimaksega krediitkaardiga, ei ole seda liiki kaardil reeglina intressivabu päevi ehk intressi arvestatakse kohe, kui kasutad krediiti. Kui soovid kasutada suuremat summat raha, kui sulle antud krediit, võid teha kaardile eraldi sissemakse. Ja kui soovid, võivad osamaksed olla suuremad, kui pangaga kokku lepitud miinimummaksed.

Vaba tagasimaksega krediitkaart

Üks paindlikumaid variante. Sellisel krediitkaardil on mingi arv intressivabu päevi ning kui hakkad tagasi maksma, võid ise valida, mis summas. See tähendab, et kui oled kasutanud suurema summa, ei pea seda kohe tagasi maksma. Võid maksta ka üksnes intressi ning vastavalt sellele, kuidas rahalised võimalused lubavad, katta ka põhiosa. See sobib väga hästi neile, kes ei plaani krediitkaarti pidevalt kasutada, vaid üksnes aegajalt. Ja ka neile, kelle kuusissetulek on kõikuv. Seni kuni sa krediitkaarti ei kasuta, ei kaasne ka mingeid kulusid.

Lisaks klassikalistele, ülalmainitud krediitkaartide liikidele, on ka teisi variante, kuidas krediiti enda kasuks tööle panna.

Krediitkaardi funktsioonidega deebetkaart

Näiteks on võimalik taotleda deebetkaart, millel on ka krediitkaardi funktsioonid. Selline deebet-krediitkaart on hea variant neile, kes ei soovi nn laenuraha, et soovivad siiski kasutada krediitkaardi eeliseid. Paljud ettevõtted, eriti kui soovid internetist tellida, aktsepteerivad üksnes krediitkaarte. Kui nüüd tegelikult rahakotti piiluda, siis paljudel juhtudel ei ole vaja sellist deebet-krediitkaarti eraldi taotleda. Suur osa deebetkaartidest on juba antud funktsiooniga, ent kasutamiseks võib olla vajalik krediidilimiidi taotlemine ning ka näiteks internetimaksete lubamine. Ja samas võib kaarti kasutada ka lihtsalt deebetkaardina.

Virtuaalne krediitkaart

Veel üks variant, kuidas rahakotis rohkem vaba ruumi tekitada. Virtuaalne krediitkaart ei ole midagi keerulist. See toimib täpselt samamoodi nagu tavaline krediitkaart, ent sul ei ole vaja plastikkaarti oma rahakotis kanda. Kõik toimub internetis ning sealt saad ka vajalikud andmed ostude sooritamiseks (sh kaardi number, turvakood ja kehtiv kuni kuupäev). Kuna virtuaalne kaart on virtuaalne, saab seda kasutada vaid internetis ostude tegemiseks aga see ongi paljude jaoks soovitud viis.

Krediitkaardi omadustega maksekaart

Neid väljastavad ka ettevõtted. Eestis on see võrdlemisi vähelevinud, ent on siiski hea teada. Üks variant on näiteks tanklakettide kütusekaart. Kui sa kasutad pidevalt ühte tanklaketti, võib kütusekaart olla täpselt see, mida sa vajad. Ostetud kütuse eest maksad korraga, järgmisel kuul. Lisaks maksmise lihtsusele võib kütusekaarti kasutades saada nii soodustust kütuse kui teiste tanklatoodete pealt. Poodidest rääkides, on olemas näiteks Coop Eesti Säästukaart pluss. Ka sel puhul tasud kasutatud krediidi alles järgmisel kuul. Lisaks sellele on antud kaardiga võimalik poest ka sularaha välja võtta, mis on suurepäraseks variandiks kohtades, kus sularahaautomaate on vähemal määral.

Ettemakstud krediitkaardid

Ettemakstud krediitkaardid toimivad täpselt nagu tavalised krediitkaardid, ent erinevuseks on see, et pank mitte ei anna krediiti, mida saad kasutada, vaid kasutamiseks on vaja kaardile ise raha kanda. Kui raha on aga kaardil olemas, saad kasutada seda nagu krediitkaarti ikka.

Krediitkaardi kasutamine internetis

Isegi kui deebetkaarti saab internetis maksmiseks kasutada, siis tihtipeale on selleks vaja internetipanka eraldi sisse logida. See on aga võrdlemisi tüütu, eriti kui internetis ostlemine on kujunenud igapäevaseks. Krediitkaart tähendab, et ei pea eraldi sisse logima, vaid saad lihtsalt andmed täita ja makse teha. Kõik toimib samamoodi ka siis, kui kasutad virtuaalset krediitkaarti.

Kuigi paljud kardavad, et internetis ostes saab rohkelt petta, siis tegelikult ei ole vaja muretseda. Tänapäevased turvasüsteemid on kvaliteetsed.

Samas, tuleb ka ise ettevaatlik olla. Oma krediitkaardiandmed sisesta ainult veebilehele, mis kasutab korralikke turvasüsteeme ning kus on näha ka embleem Verified by Visa või MasterCard SecureCode. Hea on teada ka seda, et krediitkaardiga makstes jäävad su krediitkaardiandmed müüjale varjatuks – nemad näevad ainult seda, kas makse läks läbi või mitte. Makseplatvorm on see, mis suhtleb pangaga ja edastab selle info.

Kaardimaksete tegemine välismaal viibides

Kui Eestis oleme harjunud kasutama ükskõik millist kaarti ning maksmisega ei ole mingeid probleeme, ei pruugi välismaal kõik probleemivabalt kulgeda.

Paljud ettevõtted ei pruugi Eestis väljastatud deebetkaarti aktsepteerida ning kuigi see võib reisilise jaoks olla ebameeldiv, on asi ettevõtete poolt vaadates mõistetav.

Deebetkaardiga kasutatakse ainult kontol leiduvat raha. Võib aga juhtuda, et kui klient on juba müüja juurest lahkunud, selgub et makse ei läinud siiski läbi ning müüja on rahast ilma. Krediitkaardi kasutamine on müüja jaoks turvalisem variant.

Eeliseks on ka see, et kui krediitkaardiga peaks midagi viltu minema – näiteks läheb see kaotsi, varastatakse ära vms – saab pöörduda kas siis MasterCardi või Visa rahvusvahelise esinduse poole. Mitmetel juhtudel saavad nad anda sulle asenduskaardi, nii et reis ei jää katki.

Ja veel üks hea põhjus, miks krediitkaart endaga reisile kaasa võtta, on ka valmistumine ootamatuteks kuludeks. Hädaolukorras saad raha kasutada ning hiljem krediidi tagasi maksta.

Krediitkaardi tark kasutamine

Kuigi krediitkaardi kasutamine tundub lihtne ning murevaba, ei tohi siiski pea laiali ostureisile tormata. Krediitkaardi vastutustundetu kasutamine võib kaasa tuua võlad ning probleemid.

  • Krediit ei ole „tasuta raha“, suhtu sellesse nagu laenu, sest lõppkokkuvõttes on siiski tegu finantstootega.
  • Tutvu krediitkaartide liikidega ning vali variant, mis sobib sinu sissetulekute ja võimalustega.
  • Vii end kurssi erinevate tasudega. Isegi kui su krediitkaart tuleb intressivabade päevadega, siis ära eelda, et krediitkaart on ilma mingite tasudeta. Krediitkaardiga, nagu teiste kaartidega, kaasnevad haldustasud, võib olla ka aastatasu ning teised jooksvad kulud, millega peab arvestama.
  • Krediitkaardi süsteemid on turvalised, ent kõige suurem roll turvalisuse tagamisel on kaardi kasutajal. Hoia krediitkaarti ning turvakoodi turvaliselt. Kui sa sisestad krediitkaardiandmeid mõnele veebilehele, veendu selle turvasüsteemides.

Krediitkaarti eristab tavalisest deebetkaardist see, et kaardiga makstes ei kasuta sa enda kontojääki. Makstav summa võetakse maha vabast krediidilimiidist. Krediitkaardilimiidi suurus sõltub kaardiomaniku ning panga vahel sõlmitud lepingust.

Reeglina arvestatakse suuruse määramisel kaardiomaniku regulaarset netosissetulekut, varasemat maksekäitumist aga ka suhet pangaga. Kõrgema taseme klientidele pakutakse reeglina suuremat krediitkaardilimiiti, kui värsketele klientidele. Krediitkaardile on reeglina võimalik teha ka lisakaart, mis lubab pereliikmel kasutada sama krediitlimiiti, ent siiski enda kaarti.

Nagu deebetkaardiga, saab ka krediitkaardiga sularaha välja võtta, ent reeglina kaasneb sellega eraldi teenustasu, mida tuleb silmas pidada.

Isegi kui sa ei kasuta krediitkaarti igapäevaselt, tasub aegajalt kontole pilk peale visata. Selliselt näed, kui krediitkaardiga on tehtud makseid, mida sina ei ole heaks kiitnud ning saad pöörduda panga poole, et probleem lahendada.

Millal valida krediitkaart, millal laen?

Laenumaailm on meile kõikidele mingil moel tuttav. Olemas on ju nii palju erinevaid laenutooteid: kodulaen, õppelaen, kiirlaen, autolaen jne. Isegi kui sa ei ole ise laenu võtnud, siis tõenäoliselt oled ühel või teisel hetkel seda kaalunud. Mõnikord nõuab ootamatu kulu suuremat rahalist panust, kui sul hetkel on võimalik. Ja just see on hetk, kus laenust on suur abi. Mõnikord on seda vaja kiiresti ning kiirlaen tundub ainus võimalus variant.

Aga on üks variant veel – krediitkaart. Paljud inimesed ei mõtle sellele, et ka krediitkaart on finantstoode, mis on meie maailmas omal kohal. Ja kuigi võib tõmmata paralleele kiirlaenu või üldiselt laenuga, on siiski neil ka põhimõttelisi erinevusi.

Laenu antakse sulle ühel korral, vastavalt esitatud taotlusele. Laen on eelnevalt kindlaks määratud summa ning laenamisele järgneval kuul on vaja hakata seda tagasi maksma. Tagasimaksmine võib võtta nii paar kuud kui ka paar aastat. Kõik sõltub võetud laenu suurusest ning sõlmitud lepingust. Mõni laen võib olla ka sihtotstarbeline ehk saadud raha võib kasutada vaid selleks, mis oli lepingus välja toodud ning mille jaoks sulle laenu anti.

Krediitkaart avab sulle krediidilimiidi. Korraga ei pea kasutama kogu krediidilimiiti, vaid üksnes nii suurt osa, nagu sa soovid. Ja tagasi tuleb maksta üksnes see osa, mida sa oled reaalselt kasutanud. Tihtipeale kaasneb krediidiga ka intressivaba periood. Paljude pakutavate krediitkaartide intress on 0%, kui maksad kasutatud krediidi õigeaegselt tagasi. Intress hakkab jooksma alles siis, kui tagasimakseaeg on mööda lastud. Kui aga krediit tagasi maksta, intressi jooksmine ka peatub.

Erinevalt laenust, ei ole krediitkaart sihtotstarbeline. See tähendab, et võid raha kasutada täpselt selleks, mida soovid. Kas siis reisikulude tasumiseks, uute talvesaabaste ostmiseks või kasvõi toidupoes arve tasumiseks.

Millal krediitkaarti vältida?

Pangad armastavad reklaamida krediitkaarte ning paljud proovivad sind kindlasti veenda ka selles, et krediitkaart on õige järgmine samm. Samas on olukordi, kus krediitkaart ei ole parim valik ning on inimesi, kes peaksid krediitkaartidest pigem eemale hoidma.

  • Kui sul on juba nüüd probleeme oma kulude kontrolli all hoidmisega. Krediidi kasutamine võib olla sedavõrd lihtne ning kiire, et krediit on läinud kiiremini, kui sa oskasid seda oodata. Ühel hetkel on vaja aga kasutatud raha tagasi maksta ning kui tähtaeg mööda lasta, on lisaks vaja ka intressi tasuda.
  • Kui sa ei näe selleks vajadust. Krediitkaarti ei ole vaja muretseda lihtsalt sahtlis istumiseks. Üks asi on see, kui sa kasutaksid krediitkaarti paar korda aastas. Teine asi on aga see, kui sa ei näe mingit vajadust krediitkaarti kasutada ja tahad seda lihtsalt seetõttu, et teistel ju on.
  • Sul on vaja suurt laenu. Krediitkaartide limiidid on reeglina võrdlemisi väikesed, nii et kui sul on vaja suuremat rahasummat, ei ole see parim variant. Kuigi ka krediitkaardid võivad tulla suuremate limiitidega, siis suuremad limiidid on kättesaadavad tavaliselt vaid neile, kes on kõrgematel tasemetel. Seetõttu pole mõtet muretseda krediitkaarti, kui plaanid ühte suuremat ostu.

Laen on parem valik siis, kui sul on üks konkreetne siht ning sul on vaja selleks sobivat summat. Näiteks, kui soovid osta oma korteri või maja, tahad uut autot või soovid finantseerida uue köögimööbli ostu.

Krediitkaartidega seotud müüdid

Nagu kõikide teiste asjadega, kaasnevad ka krediitkaardiga erinevad müüdid. Vaatame mõned levinuimad neist üle ning kas ja kui palju neis tõtt on.

  • Krediitkaardi omamine näitab usaldusväärsust – krediitkaart on tänapäeval sedavõrd kättesaadav, et krediitkaardi saamine ei ole mingi suur ning keeruline takistus. Panga silmis on korrektse laenu- ning makseajalooga klient palju usaldusväärsem kui krediitkaardiomanik, kes pole kunagi kasutatud krediiti õigel ajal tagasi maksnud ning laseb kõik maksetähtajad mööda.
  • Krediitkaart on reisimiseks hädavajalik – krediitkaart teeb välismaal reisimise lihtsamaks, kuna paljud välismaised ettevõtted ei tunnista deebetkaarti. Aga, see ei ole hädavajalik. Edukalt saab kasutada ka krediitkaardi omadustega deebetkaarti või ka sularaha.
  • Krediitkaart on turvalisem – krediitkaart on täpselt sama turvaline, kui deebetkaart. Ja mõlema turvalisus sõltub sellest, kui hästi sa kaarte hoiad. Esmalt tuleb ise hoolas olla.
  • Krediitkaart on varuraha hädaolukordadeks – mõnes mõttes võib tunduda, et krediitkaardi taotlemine ning seejärel selle rahakotti jätmine, kuni seda vaja läheb, on suurepärane valik. Alati on olemas raha! Samas, see ei pruugi olla õige otsus. Kaardiga võivad kaasneda kuu- ja aastatasud, mida peab maksma olenemata sellest, kas sa kasutad kaarti või mitte. Lisaks võib su krediitkaardi limiit olla liiga väike, et katta suuremat ootamatut väljaminekut. Seetõttu ei tasu jääda lootma üksnes krediitkaardi olemasolule, vaid siiski koguda raha ka eraldi säästukontole.
  • Krediitkaarti kasutades kogud sa boonuspunkte – kuigi paljude krediitkaartidega on võimalik koguda boonuspunkte, et saada erinevaid teenuseid tasuta ning kasutada ära pakkumisi, siis ei ole boonuspunktide kogumine iga krediitkaardi juures. Enne kui oled selles osas raudkindel, vaata üle, mida su krediitkaart päriselt pakub ning mida sa sellest ka ära saad kasutada.

Millised boonused võivad krediitkaardiga kaasa tulla?

  • Ostukindlustus
  • Reisikindlustus (tasuta või soodushinnaga)
  • Soodustused samas pangas teiste lepingute sõlmimiseks
  • Soodustused erinevates ettevõtetes
  • Boonuspunktide kogumine

Millele krediitkaarti valides tähelepanu pöörata?

Enne kui allkirjastada leping krediitkaardi kasutamiseks, tasub lugeda läbi erinevate kaartide tingimused ja võimalused ning valida endale sobivaim. Seejuures ei tasu piirduda vaid ühe, oma kodupangaga, vaid uuri ka teiste pankade pakutavaid.

Ja kui sul on ka krediitkaart juba olemas, ei pea alatiseks selle ühe kaardi juurde jääma. Aegajalt tasuks asja uurida – vaata oma reaalseid kulusid ning väljaminekuid ja seda, kas need klapivad valitud krediitkaardiga või mitte. Kui su tarbimisvajadused on ajaga muutunud või on vahepeal turule tulnud hoopis parem kaart, tasub kaaluda krediitkaardi vahetust. Või ka sellest loobumist.

  1. Milleks sa krediitkaarti kasutaksid?
  2. Kui palju sa krediitkaarti kasutaksid?
  3. Mis infot on pangal vaja, et rahuldada sinu krediitkaardi taotlus?
  4. Millised kulud kaasnevad sinu valitud krediitkaardiga?
  5. Millised on mu sissetulekud?
  6. Kas ma olen lugenud läbi kõik dokumendid ning tutvunud tingimustega?

Ja muidugi, veel üks oluline punkt, mida meeles pidada. Kui peaks tekkima mingeid probleeme või küsimusi, tasub alati pangaga otse ühendust võtta. Kui peaksid tekkima makseraskused, ei ole mingit kasu peituminemisest ning panga ignoreerimisest.