Nafta hind reaalajas

Oma igapäevaelus me isegi ei mõtle naftale, nafta hinnale ega sellele, kuidas see võib meie elu mõjutada. Seda hoolimata sellest, et meie elud on äärmiselt tihedalt seotud just naftaturul toimuvaga. Alates transpordist ja toodetest, lõpetades poest ostetavate kaupadega.

Nafta hind mõjutab absoluutselt kõike! See on üks globaalse majanduse peamiseks komponendiks ehk selle hinna muutumine omab mõju ka igal pool mujal.

Tõusev toornafta hind mõjutab omakorda kütust, mida me kasutame oma transpordivahendites aga ka tooteid, mida me ostame poest ning mille valmistamiseks on vajalik toornafta selle ükskõik millisel kujul.

Naftaga kauplemine

Kuna toornafta hind on äärmiselt volatiilne, on toornaftaga kauplemine paljude inimeste jaoks vägagi kutsuv. Ja kuigi sellega võib üksjagu teenida, on taaskord vaja teada, milline turg on, kuidas see kujuneb ning mida on oodata.

Esimese sammuna on hea viia end kurssi sellega, mis üldse põhjustab toornafta hinna kõikumist ning kuidas kogu kauplemisprotsess toimub.

Mis asi on toornafta?

Kaubeldakse seejuures just toornaftaga. Toornafta on rafineerimata fossiilkütus ning see koosneb enamjaolt süsivesinikest ning ka teistest orgaanilisest komponentidest: süsinik 82-87%, vesinik 12-15%, väävel 1,5%, lämmastik 0,5% ning hapnik 0,5%.

Rafineerimistehastes toimuva protsessi käigus toimub toornafta puhastamine väävlist. Protsess ise on vajalik, ent samas ka loodust kahjustav, sest liigne väävel põhjustab keskkonnaprobleeme.

Miks kaubeldakse toornaftaga?

Just seetõttu, et see on algmaterjal, millest saab valmistada väga palju erinevaid vajalikke tooteid ja ühendeid, olles tooraineks kütuse- ning keemiatööstuses.

Palju mõtekam on algmaterjali transportimine, müümine ja seejärel vajalike protseduuride ettevõtmine.

Selle asemel, et kohesel toota midagi ning seejärel alles transportida. Levinuimad tooted toornaftast on näiteks:

  • Diiselõli
  • Bensiin
  • Petrokemikaalid (sh plastmass)
  • Ravimid
  • Väetised
  • Gaasiõli
  • Toorparafiin
  • Vaseliin

Toornaftast igapäevasteks toodeteks

Pärast nafta ammutamist on esimeseks sammuks nafta naftatöötlusettevõtetes töötlemine. Seal eraldatakse toornaftast vesi, mineraalsoolad ning erinevad lenduvad komponendid.

Järgmiseks sammuks on toornafta transportimine kas torujuhtme, laevade või rongide abil naftatöötlemistehastesse ehk rafineerimistehastesse.

Seal leiavad aset järgmised mitmekülgsed aga vajalikud protsessid.

Toornaftast eraldatakse fraktsioonid, nagu näiteks gaasid (sh butaan ja propaan), diislikütus, kütteõli, masuut ja bensiin. Nafta mahumõõteühikuks on barrel, mis on 42 gallonit ehk 159 liitrit.

Nafta hind ja selle mõju pikemas plaanis

Mida kõrgem on nafta enda hind, seda kõrgemaks kipuvad kerkima ka erinevate kaupade hinnad. Kõrgemad kaupade hinnad tähendavad aeglasemalt majanduskasvu.

Suureneb oht nii inflatsiooniks kui tõenäousus intressimäärade tõusmiseks.

Mida madalam on nafta hind, seda madalamaks kipuvad langema ka teiste kaupade ning toodete hinnad.

Väheneb kõrgemate intresside tõenäosus ja üleüldiselt risk inflatsiooniks, mis omakorda aitab stimuleerida majanduskasvu.

Nafta hind ei saa aga langeda lõputult. Kui hind langeb liiga palju, võivad tootjad otsustada nafta pakkumist vähendada. Nad saavad seda teha kahel moel.

Üks võimalus on peatada uute leiukohtade kasutusele võtmine, teine võimalus on tootmismahtude üldine vähendamine.

Mis mõjutavad omalt poolt nafta hinda?

Nafta hind võib metsikult muutuda nii päevade kui ka lausa tundide jooksul. Üheks põhjuseks, miks see on sedavõrd volatiilne, on suur hulk erinevaid faktoreid, mis võivad seda mõjutada:

Naftatootja ettevõttes toimuvad sisemised muutused

Geopoliitilised pinged ning sellest tulenevad ebakindlused

Riikide rahvusvaheline poliitika ning riikide vahelised kokkulepped

Konkurents muude energiaallikate poolt (nt taastuvenergia üha laialdasem levik ja eelistamine)

Tootmismahtude vähenemine või suurenemine

Tarbijate ning importijate poolt nõudluse kas suurenemine või vähenemine naftasaaduste järele

Naftatootjatele ning ka teistele energiaettevõtetele pakutavad subsiidiumid

Reeglina langevad hinnad siis, kui pakkumine suureneb ning nõudlus väheneb. Seda võis silmata näiteks ülemaailmse koroonakriisi ajal, kui paljudes valdkondades vähenes järsult tavaline nõudlus.

Reeglina hinnad aga tõusevad, kui nõudlus kasvab ning pakkumine väheneb. Koroona kriisi lõpusirgel on seetõttu oodata ka hindade tõusu, sest nõudlus taaskord kasvab järsult.

Mis on nafta pakkumine?

Nafta võib olla küll globaalselt ülimalt vajalik ressurss, ent kohe kindlasti ei ole see saadaval igal pool maailmas.

Kus toimub nafta ammutamine?

Toornafta varud on koondunud teatud piirkondadesse, mis pakub kaevandusvõimalust kindlatele riikidele.

Maailmas on hetkel 100 riiki, kes tegelevad naftatootmisega. Ent neist sajast riigist vaid viis riiki vastutavad 48% maailma naftatoodangu eest.

Omakorda mõjutab naftatootmine märkimisväärselt ka nende riikide majandust, kuna suur osa eelarvest tuleb just naftatoodangust.

Kuna need viis riiki pakuvad sedavõrd suure osa toodangust, on neil tänu sellele ka rohkem võimu nafta tootmismahu ja hinna kontrollimise osas.

Mõlemad kontrollitakse naftatootmisriikide ja tootjate ühenduses, mis on laiemalt tuntud lühendi OPEC all.

Neil on võimalus suurendada nafta tootmist, seeläbi ka pakkumist ja seega teenida ka rohkem kasumit.

Kui kauaks meile naftat jagub?

Erinevatel hinnangutel jätkub naftavarusid veel umbes 45 aastaks. Suur osa varudest asuvad aga riikides, mis ei ole poliitiliselt kuigi stabiilsed. See teeb kaevandamise ning nafta töötlemise keeruliseks ja ebastabiilseks.

2/3 varudest on Lähis-Idas, 8% Põhja- ning Lõuna-Ameerikas, 7% Euroopas ning 7% Aafrikas, 6% Aasias ja 1% Okeaanias.

Suurimad naftatootjad ei ole alati ka suurimad naftatarbijad. Suurimateks tarbijateks on USA, Euroopa Liit, Jaapan ning Hiina. Samal ajal on suurimateks tootjateks aga Saudi Araabia, USA ja Venemaa.

Mis on nafta nõudlus?

Nõudlus on lihtne – mida rohkem tarbijad tarbivad, mida rohkem ettevõtted transpordivad ja mida rohkem ettevõtted investeerivad, seda suurem on ka nõudlus nafta järele.

Sellega kaasneb reeglina ka globaalne majanduskasv ehk kõik läheb tõusujoones.

Kui ühel hetkel globaalne majanduskasv peatub ning nõrgeneb, hakkab ka nõudlus nafta järele vähenema.

Kuidas käib kauplemine?

Vahet pole, millega kaubeldakse, mitte kunagi ei ole kauplemisprotsess riskivaba! See on üks olulisemaid asju, mida tuleb mõista ning seetõttu mainime seda ka kohe alguses. Kuidas on võimalik teenida naftaga kaubeldes?

Kauplejatel on võimalus teenida kasumit nafta hinnaliikumistelt, kasutades selleks hinnavahelepinguid ehk CFD-sid.

Üheks variandiks on ostmine ning seejärel hilisem kallimalt müümine. Teiseks variandiks on müümine ning hiljem, madalama hinnaga, tagasi ostes.

CFD tutvustus

Järgmiseks on tähtis teada, mis on CFD.

CFD näol on tegemist hinnavahelepinguga, tänu millele on võimalik panustada nafta optsioonide ning futuuride hinnamuutustele ja seda ilma mingi vajaduseta sõlmida vahetuslepinguid.

Kaupleja jaoks on see eriti mugav lahendus, kuna ühe kauplemisplatvormi abil on võimalik kaubelda WTI naftaga, aga ka teiste turgudega.

Naftaga saab kaubelda mugavalt interneti vahendusel, kasutades selleks erinevaid kauplemisplatvorme.

Väga populaarsed on MetaTrader WebTrader, MT4 ning MT5. Nagu ikka, on igal platvormil oma eelised ja oma puudused ning enne otsustamist tasub eri variantidega lähemalt tutvuda.

Heaks nipiks on ka teiste kauplejate kogemustega tutvumine.

Kauplemise protsess

Vaatame lähemalt ühte populaarset kauplemise instrumenti.

WTI ehk West Texas Intermediate on MT4 üks enimtuntuim naftaga kauplemise instrument. Kauplemisega alustamine on piisavalt lihtne.

Esiteks on vaja avada konto, seejärel valida platvorm ning järgmiseks saabki alustada kauplemist.

WTI toornaftaga kauplemise üheks eeliseks on volatiilsus. Tänu märkimisväärsele hinnamuutustele saab kaubelda nii päevasel, nädalasel või isegi pikematel turgudel.

Vali enda kauplemisstiil

Tasub leida enda kauplemisstiil, mida järgides on suurem võimalus õnnestuda.

Laineanalüüs

meetod, millega analüüsitakse graafikute hinnamustreid ning selle abil mõistetakse turgude struktuuri ja ka konteksti, et saadud teadmisi kasutades leida parimad kauplemisvõimalused.

Laineanalüüs sobib kõige paremini tunnipikkuse või pikema ajahorisondiga (vt altpoolt, mis on ajahorisondid).

Laineanalüüsi õnnestumiseks on vajalik korralik kogemus.

Fundamentaalne analüüs

hinnangute ning prognooside koostamine tulevaste nõudluste ja pakkumiste kohta. Selleks vaadatakse ja analüüsitakse uudiseid, andmeid ja finantsaruandeid.

Fundamentaalsed muutused on reeglina aeglasemad.

Tehniline analüüs

küünal- või tulpgraafikute kasutamine hinnagraafikute analüüsimiseks. Kasutatakse ka indikaatoreid, et nende abil leida parim sisenemisvõimalus tööle.

Reeglina kasutatakse tehnilist analüüsi kiireks sisenemiseks ning väljumiseks, kuigi võimalik on ka pikaajaline kauplemine.

Ajahorisondid

Järgmiseks sammuks on ajahorisontide kaalumine

Pikk ajahorisont

selle alla loetakse reeglina nädala ning päevagraafik.

Keskpikk ajahorisont

teise mõistena võib näha ka swing kauplejad nimetust. Kasutatavad graafikud on lühemad: tavaliselt päevased või näiteks 4 tunnised.

Päevane ajahorisont

selle ajahorisondi juures kasutatakse 15 ning 60 minuti pikkuseid graafikuid.

Skalpijad

kõige lühem ajahorisondi variant, kus on minuti või 5 minuti pikkused graafikud.

Hea variant on kombineerida nii erinevaid ajahorisonte kui kauplemisstiile, et leida endale sobivaim lahendus ning kombinatsioon.

Mida on oodata tulevikus?

Kui viimased paar aastat midagi näitavad, siis kasvõi seda, kui keeruline on ennustada tulevikus toimuvat. 2021. aasta lõpus ennustasid börsil tegutsejad, et toornafta hinnaralli ei ole lõppenud ega niipea lõppemas.

On kauplejaid, kelle hinnangul võib tulevikus oodata, et toornafta hind barreli kohta ületab 200 dollari piiri!

Arvestades seda, et selle ennustuse tegemise ajal oli barreli hind veidi alla 100 dollari, on selline ennustus küllaltki märkimisväärne.

Ärgem unustagem, et kõrged müügihinnad tähendavad võimalikku hinnatõusu ka ülejäänud majanduses. See võib tähendada kõrgemaid kütusehindu ja näiteks ka kallemaid lennupileteid! Ja kuna transpordihinnad tõusevad, võib tõusu märgata ka teiste toodete ning teenuste hinnasiltidel.

Kas nafta on alati ühesugune?

Kuigi võib arvata, et toornafta on alati üks ja sama, siis tegelikult on see palju mitmekülgsem toode. Nafta võib olla suurema või väiksema väävlisisaldusega, tihedama ning kergema koostisega.

API standardid ja määratlused

Kasutades mõlemat infot, klassifitseeritakse nafta vastavalt API ehk American Petroleum Institute määratlusele.

Ühtne määratlus on vajalik selleks, et toornaftaga oleks mugavam kaubelda ning et seda oleks kergem hinnata. Maailmas on enimlevinud kolm standardit: Omaani kaubamärk/Dubai, WTI (Light) ning Brent.

Nafta erikaal

API skaala määrab kraadidena ära selle, kui raske nafta on – alates super kergest, lõpetades eriti raskega.

Nafta tihedusega alla 20, on raske nafta. 20-25 tihedus tähendab keskmise tihedusega naftat. Üle 25 tihedusega nafta on aga kerge nafta. Võrdluseks võib tuua, et vee tihedus samal skaalal on 10.

Nafta koostis

Nafta koostist mõjutab see, kust maardlatest seda ammutatakse. Üldiselt võib öelda, et maapinnal olev nafta on viskoossem, kui sügaval maakoores peituv nafta. Põhjuseks temperatuurierinevus.

Nafta värv

Toornafta värv on laial skaalal – mustast kuni peaaegu värvituni. Reeglina on nafta siiski mingit pruunikat tooni.

Millal mida eelistatakse?

Ettevõtted, kes toodavad näiteks diislikütust ja bensiini, eelistavad tavaliselt madalama väävlisisaldusega kütuseliike. See on parem ka loodusele, sest suurem väävlisisaldus on keskkonnale kahjulik.

Nafta transport

Erineb ka see, kuidas naftat transportida. Transportimiseks saab kasutada torujuhtmeid, meretransporti või raudtee pakutavaid võimalusi. Nendest kolmest on kõige odavam reeglina nafta transportimine läbi torujuhtme.

Maailma tuntuimad naftastandardid

Eri naftatootjate vahel on maailmas terve hunnik erinevaid naftamärke, ent redelina on enamike hind seotud ühega kolmest põhistandardist. Nagu ülalpool mainitud, on selleks Omaani kaubamärk/Dubai, WTI (Light) ning Brent.

Brent

Brenti naftat toodetakse neljas erinevas Põhjamere maardlas ning see on võrdlusstandardiks enam kui poolele maailma naftatarnetest ning -kaubandusest.

Tänu võrdlemisi kergele kaalule, eelistatakse seda toornaftat just diislikütuse, bensiini ning teiste kõrgema nõudlusega toodete valmistamiseks. Seda on võrdlemisi lihtne transportida ka teistesse, kaugematesse piirkondadesse. Brenti toornaftaga kaubeldakse ICE börsil.

WTI

WTI kaevandamine toimub USAs, Texase osariigis. Väga levinud on selle transportimine torujuhtme kaudu, mis muudab hinna odavamaks. Ent aegajalt on vajalik transportida ka teiste mooduste abil ja see tõstab omakorda jälle toornafta hinda.

WTI on oma asukoha tõttu eriti levinud USAs ning ka seda ümbritsevates riikides. WTI toornaftaga kaubeldakse New Yorki kaubabörsil Nymex.

Omaan/Dubai

Tegu on Lähis-Ida peamise standardiga. Võrreldes kahe eelneva standardiga, on see toornafta tihedam ehk raskem ning kõrgema väävlisisaldusega. Omaan/Dubai toornaftaga kaubeldakse Dubai kaubabörsil.